Veenide süsteem alajäsemel jaguneb sarnselt ülajäsemele süvaks ja pindmiseks süsteemiks. Mõlema süsteemi veenidel on rohkesti klappe, eriti süvasüsteemi veenidel.

Pindmised veenid paiknevad pindmise fastsia ehk kelme kahe kihi vahel. Alajäseme pindmised veenid saavad alguse jalaseljal, naha all, kus moodustub kaks peamist tüve: suur alajäseme-nahaveen ehk v. saphena magna ja väike alajäseme-nahaveen ehk v. saphena parva.

Selgmised varbaarterid (vv. digitales dorsales) lähevad üle selgmisteks pöiaarteriteks (aa. metatarsales dorsales) mis annavad selgmise venoosse jalakaare (arcus venosus dorsalis pedis). Sellel kaarel on ühendus süvade veenide ja jalalaba külgedel kulgevate veenidega. Süvad tallaarterid (vv. plantaris profunda) on harud selgmisest jalaveenist (v. dorsalis pedis).

Suur alajäseme-nahaveen ehk v. saphena magna algab jalaselja mediaalsel küljel, kulgeb sääre ja reie mediaalsel poolel ja suubub reieveeni (v. femoralis) umbes 3 cm allpool kubemesidet. Suur alajäseme-nahaveen ehk v. saphena magna on inimese keha pikim veen, millel on 10-20 klappi. Klappe on enam sääreosas ja vähem reieosas.

Lisa suur alajäseme-nahaveen ehk v. saphena magna accessoria on erineva suuruse ja kuluga. Veen kogub verd reie sisemisest ja tagumisest osast.

Väike alajäseme-nahaveen ehk v. saphena parva paikneb sääre tagaküljel ning suubub õndlaveeni (v. poplitea).