Browsing by Author "Albert, Anu, juhendaja"
Now showing 1 - 1 of 1
Results Per Page
Sort Options
Item Movement patterns of lithophilous migratory fish in free-flowing and fragmented rivers(2020-11-16) Kärgenberg, Einar; Saat, Toomas, juhendaja; Albert, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondLuureagendid kalade seas pole ulme, vaid kõnekeelne reaalsus. Esmakordselt Eestis varustati akustiliste märgistega erinevaid luukalu, nö klassikalisi kalu, kes seejärel looduslikesse veekogudesse vabastati. Need „luureagendid“ jätkasid oma tavapäraseid toiminguid, andes aimu nendega koos liikuvate suuremate kalaparvede käitumisest. Lõhe noorjärgud laskusid Purtse jões hüdroelektrijaama läbides merre; vimmad siirdusid enne merreminekut oma koelmutele Pärnu jões; kaitsealused tõugjad jätkasid elu avaras Peipsi-Emajõe-Võrtsjärve süsteemis, leides seal enesele sobivad kudemis-, toitumis- ja talvitumisalad. Ilmnes, et rändeteede avatuna hoidmine on kaladele eluliselt oluline, kuid vahel ka surmav. Turbiinikanalit rändeteena kasutanud noorlõhedest hukkus erakordselt kõrge hulk - 36%. Seevastu alternatiivsel rändeteel looduslähedase kalapääsu näol ei hukkunud ühtegi laskujat, mis kokkuvõttes viis hukkunute osakaalu kõigist laskujatest 9%-le. Leiti, et tihedamate kalatõkkevõrede kasutamine lõhejõgedel on hädavajalik (nüüdsest kohustuslik). Ka mujal käitusid kalad avatud rändeteede tingimustes mitmekesiselt – üle Sindi paisu ülesvoolu tõstetud vimmad võtsid kasutusele kärestikud, millele ligipääsu pais seni piiras. Mitmed vimmad rändasid kaugele ülesvoolu, teised isendid liikusid lähemate kudealade vahel. Tõugjad külastasid aasta jooksul erinevaid jõgesid ja järvi, kusjuures elupaigakasutus oli kaladel aastati sarnane. Elupaigakasutuses (sh koelmute asukohas) ja rännete ajastuses oli mõndagi üllatavat. Näiteks oli eripärane tõugjate rutakus juba suvel järvest tagasi jõgedesse siirduda, samuti nende tendents madalatel temperatuuridel kudeda ja kõigil kuudel ööpäeva lõikes rütmiliselt käituda. Kokkuvõtvalt leiti, et kalade asurkondadele ja elupaikadele tuleb läheneda individuaalselt, sest kalade käitumine võib veekogude lõikes varieeruda. Nii saab koguda asjakohaseimat infot ja valida parima strateegia kalade kaitsel ja majandamisel. Seega, „luureagentide värbamine“ osutus väga tõhusaks ning seda on soovitatav kasutada edaspidigi.