Browsing by Author "Masso, Anu, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 25
Results Per Page
Sort Options
Item 1990. aastate alguses Soome emigreerunud Eesti naised: kultuuriline kohanemine ja barjäärid(Tartu Ülikool, 2010) Laansalu, Kaili; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Algorithmic imaginaries of syrian refugees: exploring hierarchical data relations from the perspective of refugees(2021-07-12) Kasapoglu, Tayfun; Masso, Anu, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondAndmestumine omab üha suuremat mõju nii sotsiaalsete rühmade kui ka terve ühiskonna igapäevaelu eri tahkudele, tuues kaasa uusi võimalusi ja ohte. Andmete kogumise, säilitamise ja analüüsimise oskus võimaldab mõnedel rühmadel ja institutsioonidel pakkuda tõhusamaid teenuseid, kuid samuti annab neile võimu teha teiste inimeste kohta andmepõhiseid otsuseid. Ka põgenikud puutuvad riigipiiridel nii enne kui pärast piiriületust kokku paljude andmetoimingutega, kuid neil on väga vähe sõnaõigust selle üle, milliseid andmepõhiseid otsuseid nende eest ja nende kohta langetatakse. Doktoritöö „Süüria põgenike algoritmilised kujutluspildid: Hierarhiliste andmesuhete uurimine põgenike vaatenurgast“ eesmärk on kaardistada põgenike vaatenurki andmestumisele ja nende suhet selle eri tahkudega, pöörates erilist tähelepanu algoritmidele. Seejuures vaatleb väitekiri, millisena näevad põgenikud algoritmide võimalikku kasulikkust ja varjupoolt, keskendudes agentsusele, kontekstidele ja julgeolekustamisele. Selle eesmärgi täitmiseks tugineb doktoritöö Süüria põgenikega Eestis ja Türgis tehtud intervjuude ning Süüria põgenike sotsiaalmeedias jagatud lugude analüüsile. Kuigi algoritmidel on keeruline struktuur, mis tekitab küsimusi läbipaistvuse ja vastutuse kohta, suutsid põgenikud mõtiskleda algoritmide üle lähtuvalt kultuurilistest teguritest ja isiklikust rändekogemusest. Doktoritöö tulemustest nähtub, et põgenikele suunatud andmepõhistes lahendustes on oluline arvestada põgenike arusaamade, murede ja eelistustega, et tagada õiglane ja kaasav algoritmipõhine valitsemine.Item Big data imaginaries of data pioneers: changed data relations and challenges to agency(2022-03-08) Männiste, Maris; Masso, Anu, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondSuurandmeid kujutatakse sageli kui midagi müstilist, mis toob kaasa efektiivsema, õiglasema, ning parema hüvede jaotamise ning võimaldab meil paremini mõista ja uurida erinevad ühiskondlikke protsesse. Suurandmetel põhinevate analüüside taga on alati aga (andme) eksperdid, kellel on suur roll nii tänase digiühiskonna kujundamisel kui ka uurimisel. See, kuidas nemad suurandmeid mõistavad ning mil moel uusi andmete kogumist ning analüüsimist puudutavaid võimalusi kasutavad mõjutab aga ka seda, mida nii üksikisikud kui ka teised institutsioonide andmetega seoses teha saavad. Doktoritöö „Andmepioneeride suurandmeid puudutavad kujutluspildid: muutunud andmesuhted ja agentsust puudutavad väljakutsed“ eesmärk on analüüsida suurandmetega seotud kujutelmi – selgitada välja, milliseid võimalusi ning väljakutseid andmeeksperdid kui andmepioneerid näevad seoses suurandmete analüüsimise ja andmetehnoloogiate kasutamisega ning kuivõrd on need seotud ühiskonnas ja meedias domineerivate kujutelmadega. Selle eesmärgi täitmiseks tugineb käesolev töö intervjuudele Eesti andmeekspertidega, süstemaatilisele sotsiaalmeedia andmeuuringuid puudutaval ülevaatel kui ka representatiivsetel populatsiooni küsitluse andmetele. Doktoritöö tulemustest nähtub, et suurandmeid kujutatakse andmeekspertide poolt enamjaolt kui väärtuslikku ressurssi, mis pakub võimalusi muuta otsustusprotsesse kiiremaks, aga ka paremini mõista sotsiaalseid protsesse ja uurida inimeste käitumist. Ekspertide kujutelmades on andmed ka üha enam vaadeldavad kui kaup või kapital, mis on oluliseks konkurentsieeliseks nii era- kui ka avaliku sektori organisatsioonide jaoks. Ka toob töö välja mitmeid takistusi nii suurandmete kasutamisel kui ka uurimisel nagu andmetele juurdepääsu probleemid, ebapiisavad oskused ja teadmised suurandmete analüüside osas, andmete jagamiseks vajalike standardite puudumine, andmesubjekti õiguste kaitseks seotud seaduslikud piirangud, aga ka muutunud andmesuhted.Item Cultural distances towards Estonia and estonians on the example of Tartu University exchange students(Tartu Ülikool, 2009) Taivere, Marge; Taivere, Marge; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Eesti ja eestlaste kujutamine Helsingin Sanomates aastatel 2006 ja 2009(2010) Sahlman, Reetta; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Eesti kujutamine Soome online-meedias Soome kohalike ja sündmuskohal viibivate ajakirjanike pilgu läbi(Tartu Ülikool, 2012) Kelder, Kärt; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutBefore the second independence of Estonia Finns didn't know exactly what was the country that sits on the opposite shore of the Gulf of Finland like. At the same time northern Estonians were more informed of happenings that took place in Finland, because of the availability of Finnish television. The reason of this asymmetric flow of information was obviously related to Soviets era reclusion and that is why Estonia was quite unreachable to Finns. Nowadays, when borders are open the contacts between Estonia and Finland are improving. Also travelling from Finland to Estonia is very popular. So it is possible to say, that Finns are more informed about Estonia than they have been in the past. Still, beside the personal contacts or experiences and perceptions of Estonia the imagery of Estonia is also based on its representation in media. The thesis at hand: "Representation of Estonia in Finnish online-media from the perspective of on-the-scene and local journalists" is focused on the differences between on-the-scene and Finnish local journalists representation of Estonia in Finnish online-media. The aims of this research is to analyze how the picture of Estonia is formed in online-versions of Helsingin Sanomat and Aamulehti by different types of journalists and what aspects are influencing this process. In my research I have focused on three theoretical aspects - social space, representation of space and personal space. It is important to analyze how these spaces are related to different types of journalists and their work of representing Estonia. Also in empirical bases I have brought out short history of Estonian-Finnish relations and given a review of earlier researches that are related to the thesis at hand. Also I would like to point out the fact that although there have been researches on representation of Estonia in foreign media and also the work of on-the-scene journalists has been analyzed before, a research that would deal with both of these aspects does not exist. The conclusions for the thesis are made based on Helsingin Sanomat and Aamulehti editions, from which one hundred articles related to Estonia were selected and encoded. To explain the background of these results five interviews were conducted - with editor in chief, representatives of foreign news editorials and on-the-scene journalists of both online-dailies. Also a questionnaire was made and sent to 85 Finnish local journalists to gather more information of their work and background of their Estonian articles. Main differences between the local and on-the-scene journalists was reflected mainly how well they were informed of Estonia and what sources they used in their articles. It can be said that on-the-scene journalists were more able to write news that were not based on information of different media channels. Also it can be said that because of the distance between 2 countries Finnish local journalists perceived Estonia a bit more neutral than on-the-scene journalist. Mainly because local journalists information was based on information found from media channels or their own experiences what were said to been more positive than negative. Also, results of interviews and questionnaires showed that the articles by both types of journalists were related to their personal preferring. But the main aspect of representing Estonia was that it had to be interesting or important to Finns. So, it can be said that most journalists depend on boundaries set by editors, who made this kind of decisions. Moreover, the aim of this research was to analyze how important it is for both types of journalists to write about Estonia. Results of formalized questionnaire and interviews reflected that it is quite important. There were mentioned aspects of similarity of culture, bounding relations and approving collaboration between two nations. Also opinion of both journalists and editors were that writings of Estonia seem to interest Finns more because it is a geographically and culturally close country. In their opinion it was important to give as relevant and combined picture of Estonia as possible. The conclusion of the thesis at hand would be that representation of Estonia by different types of journalist in Finnish online-dailies varies. There were differences between local and on-the-scene journalists, but the representative way was quite same. Both types of journalist serve their readers and take into account their needs and interests. Moreover, it can be also said that Finns understand better the articles that have been written by local journalists. That's because they write about thing that are important to Finland. Therefore articles of on-the-scene journalists can be a bit more difficult to understand but they represent life in Estonia more deeply. It can be said that combination of different articles by different types of journalists give Finns a quite realistic representation of Estonia. However subjects what are preferred by journalists and editors are presented more than those that are not. Still the interpretation is made by readers who interpret given representation in their own way.Item Eesti venekeelsete noorte etno-kultuurilise identiteedi tõlgendusviisid õppekeele kontekstis(Tartu Ülikool, 2014) Salvet, Sander; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Euroopa uudisajakirjade geograafiline fookus: ajakirjade Der Spiegel’i ja The Observer’i 2010.aasta välisuudiste rubriigi näitel(Tartu Ülikool, 2011) Tustanovskaja, Jelizaveta; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutThe geographical focus of European news magazines: The foreign news section of Der Spiegel And The Observer in 2010. This research paper is focused on media role in constructing Europeans’ picture of the world. Media is one of the most effective factors of influencing people’s attitude to one or another world region. Therefore it is relevant to conduct the research on picture of the world, that media is presenting. Work compares the foreign news agenda in two weekly quality-newspapers from Great Britain (The Observer) and Germany (Der Spiegel). Research is based on content analysis; 140 stories from world news section during the period January-November 2010 were studied. The result of the research considers the preference of the quality-newspapers to cover mostly neutral or negative events from abroad. The most popular topics are the politics for Der Spiegel and social life for The Observer. Those differences seem to occur due to inequality of media culture. The coverage of countries also differs in the newspapers. The same tendency mainly considers the extensive coverage of European region and USA. Der Spiegel and The Observer cover much conflict regions and Asian countries as well. South-America, Africa, Australia and Oceania do not provide much interest for those newspapers. Speaking about the ways of expression is possible to say that in Der Spiegel more creative language as well as different metaphors, euphemisms and others are used. At the same time for The Observer exactly the production of the fact information is more important, which means the creativity is not the main goal. In addition for both newspapers as well as for both countries definition of “our” and “your” countries differs very much and that provide differences in representation of the regions. As a result of the research it is possible to report, that these two quality-newspapers transmit significantly distorted picture of the world by covering more prominent and politically active countries. Neighboring countries and European region are also more popular than any other part of the world.Item Jalgpallihuviliste arvamused jalgpalli kajastamisest Eesti meedias(Tartu Ülikool, 2007) Šmutov, Martin; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondItem Kodakondsuse teema käsitlemine Eesti Päevalehes ja Postimehes aastatel 2002 ja 2008(Tartu Ülikool, 2011) Jürimäe, Priit; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut„The approach to citizenship topics in Eesti Päevaleht and Postimees during 2002 and 2008“ This bachelor thesis studied the topic using online-versions of two most popular daily newspapers in Estonia – Eesti Päevaleht and Postimees. There were altogether 364 articles in the research, which 161 were published in 2002 and 203 in 2008. The analysis was made using combined contentanalysis. The first part of it was made using quantitative content analysis and was divided into three sections. First two reflected the topic in both periods, third section was used to compare the two. Most of the articles belonged to the news genre, additionally quite a lot opinions were published. Mainly they focused on integration to Estonia and reflected the cititzenship as an institution. As the citizenship topic in Estonia is emotionally connected to the annexation by the Soviet Union, there were only some articles with positive content as expected. Most articles were with rather or clearly negative content. Articles with neutral or balanced content were also quite common, but not as much as negative ones. The general minority was mostly represented as characters in the articles. Although in this category they were behind individuals in 2002. From the majority the most popular characters were Estonia and its governmental institutions. The category of authors of the arguments is somewhat connected with the character category. It should be mentioned that the authors of the opinion articles were included in this category. The discussion was mostly between individuals from the minority and Estonian governmental institutions. The second part of this thesis analyzed the opinion articles using the qualitative content analysis. The results showed that most topics are connected with the integration programme. But this is only a fascade – most problems are there on the ethnical level and are deeply connected with occupation period. This research met its objectives by studying the citizenship topics in the selected newspapers. This topic is vital in 2011 and will also be at least in the next decade.Item Kvantitatiivsed meediauuringud: Mina.Maailm.Meedia uuringu skaalade tõlgendamine eesti- ja venekeelsete noorte hulgas(Tartu Ülikool, 2014) Tustanovskaja, Jelizaveta; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKvantitatiivsete sotsiaaluuringute ja seega meediauuringute tulemuste usaldusväärsus sõltub paljudest erinevatest mõjuteguritest, nende hulgas meetodist või lähenemisviisist ning uuringuinstrumendist. Üheks oluliseks uuringu usaldusväärsuse aspektist on uurija võime konstrueerida uurimisinstrument selliselt, et see oleks sobiv uuritava kogemusruumiga. Käesoleva töö fookuses on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt korraldatud Mina.Maailm.Meedia. küsitluse tõlgendamine eesti- ja venekeelsete noorte hulgas. Selle magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas inimesed tõlgendavad erinevaid küsimusi, küsimuste skaalasid ja vastusevariantide sõnastusi. Samuti selgitati, kuidas uurimisinstrumenti tõlgendatakse tulenevalt vastajate individuaalsetest keelelis-kultuurilistest ja muudest kogemustest. Käesolev töö kasutab küsitlusuuringu Mina.Maailm.Meedia ankeedi individuaalsete tõlgenduste uurimiseks kvalitatiivset kognitiivse intervjuu meetodit. Nimetatud meetod võimaldab aktiveerida intervjueeritava mälu erinevaid tasemeid ning seega aitab temal enda kogemust meelde tuletada ja kirjeldada. Kuna meenutamise efektiivsust saab oluliselt parandada sarnase olukorra loomisega, keskendus nimetatud intervjuu antud uuringu käigus ühest küljest intervjueeritavate varasema küsitluskogemuse kirjeldamisele spontaanselt, teisalt aga erinevate formaliseeritud küsimuste ja skaalade tõlgendamisele etteantud Mina.Maailm.Meedia küsimuse abil. Valim on moodustatud lähtuvalt kvalitatiivse strateegilise valimi põhimõtetest, ehk intervjueerisin 13 haridus- ja sotsiaalteaduskonna bakalaureuse tudengit ja magistranti vanuses 22-33 aastat. Uurimustulemustest selgus, et erinevused skaalade tõlgendamise osas ei pruugi üks-üheselt seotud olla intervjueeritavate keele- ega kultuuritaustaga. Keelelis-kultuurilise kogemusruumi kõrval mängis olulist rolli skaalade tõlgendamisel elukogemus, samuti ka omandatud eriala ja töökogemus ning sooline kuuluvus. Keelelised ja kultuurilised kogemused on pigem olulised uuringus osalemise eesmärkide ning põhjuste üle argumenteerides. Samas skaalajaotuste tõlgendused erinesid suurel määral küsimuse sisulisest olemusest. Näiteks, küsimusi, kus vastusvariandid on määratletud subjektiivsete mõistete abil (nt „Sageli“, „Mõnikord“, „Väga harva“ jne), vastajad arvavad, et siin on pigem sobilik üldistatud vastus. Selgelt mõõdetavad vastusvariandid annavad intervjueeritavate arvates täpsemat ning seega usaldusväärsemat tulemust. Samuti hinnanguskaala korral pole sageli vajalik kõigile skaalapallidele sõnaliste vastete andmine, kuna intervjueeritute hinnangul skaalajaotuste sõnastus pigem segab subjektiivsuse väljendamist. Rääkides skaalapikkusest tuleks öelda, et skaala peab olema piisavalt palju jaotusi selleks, et antud nähtust kirjeldada ja hinnata. Seega kui keerulisem ja sisukam on hindamissubjekt, seda pikem peaks olema skaala selle hindamiseks. Seega mõnede intervjueeritavate arvates 5- palliline järjestusskaala ei peegelda tavaliselt niivõrd hästi tehelikku pilti. Uuringu huvitavamaks tulemuseks skaalade tõlgendamise lõikes on alternatiivse vastusvariandi „ei oska öelda“ tõlgendamine. See ei pruugi väljendada vaid vastaja soovimatust antud küsimusele vastata või teadmatust antud teema suhtes. Mõnedel juhtudel (sõltudes skaalatüübist; positsioonist skaalal jne) see võib väljendada erapooletust või ükskõiksust, samuti sisulist tähendust. Intervjueeritavate poolt pakutud selgituste, hoiakute ja arvamuste põhjal sõnastasin mõningaid soovitusi meediauuringute tulemuste usaldusväärsuse suurendamiseks. Ma loodan, et käesoleva uuringu tulemused on kasuks nii tulevate uuringute planeerides, aga ka hiljem tulemusi analüüsides.Item Maailma visuaalne representatsioon The Guardian´i online-rubriigis „24 hours in pictures“ 2010. a.(Tartu Ülikool, 2011) Maslova, Julija; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutThe title of this thesis is the „Visual representation of the world in the online version of The Guardian’s „24 Hours in Pictures“ in 2010. This is rubric in Guardian’s online version, where people can view everyday 10-15 pictures from around the world. The goal of the research was to get an understanding of how it is possible to present different events in media with photos, what are the main features of the rubric that was analyzed and what kind of world picture is presented in this rubric. I’ve chosen for the research pictures from the 2010 year, 2 days from each month. To get a picture of the world I’ve separated it to regions (Eastern Europe, Western Europe, Near East, Africa, Asia, Northern America, Central America, Southern America). The main research method , that I’ve used was Roland Barthes visual-semiotic approach and Kress and van Leeuwen visual content analysis. To accomplish the goal of the research it was necessary to answer two main questions: what is shown and how it is shown. I’ve made separate methodologies to answer each of the questions, because each of them required analyze of different kind of information. The anwer to the first question, what was shown about each region made it possible to find out what kind of characters and themes were covered. To do that I’ve analyzed the information from the captions. The results have shown, that mainly ordinary people and everyday life was covered. That could mean that photojournalism is showing the side of life, that print journalis usually doesn’t cover. The answer to the second question, how are the regions shown, made it possible to look what kind of visuals were used and how they affect the perception of these photos. The results have shown that photojournalism does have it’s own rules of using visual to be objective. To sum up, my research made it possible to have a glimpse on the world picture, that was presented by the rubric analyzed. It also showed the main features of the rubric and what kind of functions does journalism have.Item Reisimise andmestumine SARS-CoV-2 ajal: kõrgharidusega eestlaste arusaamad piiriületamise ankeetide ja algoritmilise süsteemi EVA kasutamisest(Tartu Ülikool, 2022) Reili, Olga; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaaltedauste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Relationships between personal social networks and spatial mobility with mobile phone data(2021-12-10) Puura, Anniki; Silm, Siiri, juhendaja; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondElamine võrgustunud ühiskonnas, kus lisaks inimese liikumisele on kesksel kohal ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendatud suhtlus, eeldab ühiskondlike protsesside mõistmiseks üha enam võrgustike kui teooria ja meetodi kaasamist. Töö eesmärk on saada uusi teadmisi isikliku sotsiaalse võrgustiku ja ruumilise mobiilsuse seostest. Töö aluseks on kahte tüüpi mobiiltelefonide andmed: mobiilsideoperaatorite ja nutitelefoni rakenduse abil kogutud andmed. Mobiiltelefoni kasutajate kõnetoimingute metainfo (kõnetoiminguid algatanud ja vastu võtnud kasutajate anonümiseeritud koodid, kõnetoimingute teostamise aeg) ja asukohtade teave võimaldab neid kasutada inimeste võrgustike ja ruumilise mobiilsuse seoste analüüsimiseks. Doktoritöö uuringud keskenduvad seostele Eestis ja andmed on kogutud erinevatel ajavahemikel aastatel 2013–2017. Töö üldine tulemus näitab, et ruumiliselt ulatuslikumate isikliku võrgustikuga inimesed liiguvad laiaulatuslikumalt. Tüpoloogilise lähenemisega eristub võrgustike paiknemise ja ruumilise mobiilsuse alusel kolm tüüpi: ruumiliselt hajutatud võrgustikud ja suur mobiilsus; ruumiliselt hajutatud võrgustikud ja vähene mobiilsus; ning ruumiliselt kontsentreeritud võrgustikud ja vähene mobiilsus. Sellest lähtuvalt ei ole kõik hajusalt paiknevate võrgustikega inimesed väga liikuvad. Neid seoseid mõjutavad enim inimese sugu ja etnilisus, IKT kasutus, perekonnaliikmete osakaal võrgustikus, võrgustiku etnilis-keelelisus ja elukoha piirkonna rahvastikutihedus. Tulemused aitavad paremini mõtestada ühiskonna ebavõrdsusi, näiteks etnilist segregatsiooni või ligipääsetavust.Item Shaping identities through the spatio-temporal fusion : the case study of Kaliningrad(Tartu Ülikool, 2012) Gadioli, Ginevra; Pääbo, Heiko, juhendaja; Masso, Anu, juhendaja; ; Tartu Ülikool. Euroopa kolledžItem Tartu kuvand õppimiskohana välistudengite ja ekspertide poolt vaadatuna(Tartu Ülikool, 2010) Reili, Olga; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes(2024-03-06) Eljand-Kärp, Viivika; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondUudisintervjuud ümbritsevad meid kõikjal – hommikul raadio saatel tööle sõites ja õhtul teleri ees istudes. Kuigi uudisintervjuu on ajakirjanduse ühe silmapaistvaima žanrina saanud rohkelt ajakirjandusuurijate tähelepanu, on siiani keskendutud peamiselt selle ühele alatüübile – konfrontatsiooni sisaldavale vastutajaintervjuule, kus sageli näeme intervjueeritavatena poliitikuid ja vastutavaid ametnikke. Et täita tühimikku teist tüüpi uudisintervjuude analüüsimise väljal, uurisin doktoritöös, millised võimalused on ajakirjanikel monteerimata ja/või otse-eetri eksperdi- ja kogemusintervjuudes tõhusamaks küsitlemiseks, et saavutada intervjueerija, intervjueeritava ja auditooriumi jaoks ammendav teemakäsitlus. Tuginedes kvalitatiivuuringule (50 ringhäälingu eetris kõlanud uudis- ja vestlusintervjuu kvalitatiivne sisu- ja vestlusanalüüs, 13 ajakirjanike ja ekspertidega tehtud uurimisintervjuu sisuanalüüs ning 4 ajakirjanikuga tehtud kirjaliku uurimisintervjuu sisuanalüüs), kirjeldasin ajakirjanike küsitlemistehnikaid ja vastajate reaktsiooni neile ning pakkusin välja võimalused tõhusamaks küsitlemiseks. Tulemustest ilmnes, et kuigi nii kogemus- kui ka eksperdiintervjuudes kannustab intervjueeritavaid suur koostöötahe, ei paku intervjuud sageli ammendavat teemakäsitlust. Põhjuseks on vestluse hüppamine ühelt teemalt teisele, aga ka probleemid küsimuste mahuga, segadus intervjuus osalejate rollidega ja puudujäägid aktiivse kuulamise tehnikate rakendamisel. Nende, aga ka mitme teise kitsaskoha vältimiseks ja oskuslikumaks intervjueerimiseks on oluline teadvustada, millistest komponentidest tõhus interaktsioon ajakirjaniku ja intervjueeritava vahel koosneb. Seejärel on ajakirjanikel võimalik oma intervjueerimistavasid täpsemalt analüüsida ja parandada. Oskuslik intervjueerimine pole kaasasündinud oskus, see vajab järjepidevat teadlikku treeningut.Item Transition to Estonian-language instruction in Estonia: interpretations and actions of the teachers of Russian-medium schools(Tartu Ülikool, 2014) Seltenrijch, Jim; Masso, Anu, juhendaja; Kello, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutEducational reform in Estonia has proven to be a time-consuming and complicated process. In the school year 2007/2008, the step-by-step implementation of the transition to Estonian-language instruction was started. By 2011/2012 this transition resulted in 60% of the curriculum being taught in Estonian language in the upper secondary grades. On a classroom level this meant that both teachers and students in Russian-language schools had to adapt a different language of instruction, from Russian to Estonian. Central in this study are the roles, believes, and actions of teachers during the, still ongoing, implementation of this transition. In order to investigate this, the framework of street-level bureaucrats is applied as a potential explanation for the roles of teachers during the implementation. In this research twelve teachers from Russian-medium schools participated, teaching subjects, Estonian language, and English language. Firstly, this research focussed upon the teachers, their attitudes, the changes that occurred in their classrooms, and the impact of the language transition. Secondly, the framework of street-level bureaucrats was applied to investigate whether teachers defined themselves as street-level bureaucrats, used their discretional space to change the policy, and were influenced by external relationships. Finally, some theoretical adjustments were suggested in order to make the theory of street-level bureaucracy fit better to the context. This study will conclude that teachers from Russian-medium school can be perceived as street-level bureaucrats to a certain extent depending on which aspects are taken into account.Item Üliõpilaste hoiakud Eestist väljarände suhtes ja selleteemalise meediaarutelu retseptsioon(Tartu Ülikool, 2013) Lehtsalu, Eveli; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutEestist väljaränne on viimasel ajal pälvinud meedia kajastust peamiselt seoses rahvaloendusega ja arstide lahkumisega Soome. Käesolev bakalaureusetöö fookus oli üliõpilaste hoiakute selgitamisel väljarände suhtes ning vastava meediakajastuse retseptsioon. Bakalaureusetöö lähtus eeldusest, et meedia mõjutab hoiakute kujunemist. Valitud fookuste uurimiseks põhines analüüs põhiõppe viimase kursuse tudengite seisukohtadel, sest autori seisukohast on viimane kursus aeg, kus noored mõtlevad rohkem tulevikuplaanide peale. Teoreetiline ja empiiriline osa annab ülevaate rändeteooriatest, millele bakalaureusetöö toetub. Samuti annab see ülevaate Eesti rändeprotsessidest ja ajaloost. Autor kasutas bakalaureusetöös kvantitatiivsed ja kvalitatiivset analüüsi. Autor viis läbi läbi veebiküsitluse, mille põhjal tegin kvantitatiivse analüüsi, et kirjeldada üldisi väljarände hoiakuid üliõpilaste seas ning teises osas viisin läbi üksteist intervjuud, mille põhjal tegin kvalitatiivse analüüsi, et selgitada täpsemalt hoiakute kujunemist. Uurimusest selgus, et ühest küljest peetakse väljarännet probleemiks, kuid samas nenditakse, et ränne on globaliseeruva maailma tavapärane osa ning üliõpilaste hoiakud väljarände suhtes on pigem positiivsed ja avatud. Ilmnes, et väljarände toetajad põhinevad oma argumentatsioonis inimeste vabale valikule ja kirjeldavad lahkumise põhjuseid peamiselt majanduslikest aspektidest lähtuvalt. Noortele iseloomulikult tuuakse majanduslike motiivide kõrval välja ka enesearengulisi põhjendusi Eestist lahkumiseks. Väljarände põhjuslike toetajate jaoks olid hoiaku selgitamisel määravateks aspektideks väljarände eesmärk ja ajaline kestvus. Oli märgata, et intervjueeritavad tuginevad hoiakute selgitamisel suhteliselt palju iseenda, lähedaste ja varem meediast saadud teadmistele ja kogemustele. Retseptsiooni analüüsist ilmnes, et kui artiklis esitatud seisukoht ei ühti lugeja omaga, suhtutakse artiklisse suhteliselt kriitiliselt ning tuuakse vastukaaluks näiteid oma kogemustest. Käesolevas töös selgus, et üliõpilaste hoiakud väljarändesse on tõepoolest positiivsed ja avatud, intervjueeritavate valimis ei esinenud ühtegi täielikult negatiivse suhtumisega inimest. Kvalitatiivselt ilmnes, et üliõpilaste suhtumine väljarändesse on positiivsem kui nende tuttavad on lahkunud või kui nad ise plaanivad lahkuda, kuid kvantitatiivne analüüs seda statistiliselt ei kinnitanud. Samuti ei saa täielikult väita, et vastavat meediakajastust jälginud inimeste hoiakud on fikseerunumad, esines küll vastav tendents, kuid täielikult ei saa vastavat soodumust kinnitada. Kokkuvõtvalt oli käesoleva töö eesmärgiks selgitada, kuidas on üliõpilaste hoiakud väljarände suhtes kujunenud, kuidas nad neid argumenteerivad ning kuidas suhtuvad üliõpilased väljarände teemalisse meediakajastusse. Üliõpilaste argumentatsioon tugineb varasemalt meediast saadud informatisoonile ja paljuski enda ja tuttavate kogemustele.Item Välismaalt saabunud õpilaste keeleline kohanemine Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi näitel(Tartu Ülikool, 2012) Kook, Maria; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut„Linguistic adaption among children from foreign countries: the example of Tallinna Lilleküla high school“. This paper describes linguistic adaption in Estonia among children from foreign country. The focus is on Tallinna Lilleküla high school, which is a good example of children with different backgrounds studying together. In this paper linguistic adaption has been seen wide, with different levels: national/social, institutional (school) and individual (motivation) with home support. In Estonia has so far been studied mainly students academical coping (Rannut). That’s because the objects of this study are school role in integration and individuals coping in society. The Bachelor Thesis provides answers to questions, which are about linguistic adaption of students from foreign country: which opportunities has been created institutionally; which possibilites are in schools; how important are language learning motivations in linguistic adapting and what is home support. However, it is understood that on the basis of the interviews is not possible to make larger generalizations about linguistic adaptation of students from abroad in Estonian schools in general. Therefore, in future studies this subject would require more in-depth approach, especially since this topic has been little studied in the context of Estonia.