Browsing by Author "Triisberg, Triin"
Now showing 1 - 1 of 1
Results Per Page
Sort Options
Item Factors influencing the re-vegetation of abandoned extracted peatlands in Estonia(2014-04-30) Triisberg, TriinEesti on olnud üheks maailma sooderikkamaks riigiks, kuid soid on siin ka ulatuslikult kuivendatud kasutamiseks metsa- või põllumaana ning turba kaevandamiseks. Kui varasemalt kaevandati peamiselt tükkturvast ja mõju loodusele ei olnud suur, siis 1950ndatest võeti kasutusele freestehnoloogia, mistõttu on nii kaevandamisalade kui ka kaevandamise järgselt tekkinud jääksoode pindala kiiresti suurenenud. Praegu on see Eestis 9371 ha jääksoid, kuid nende pindala suureneb lähikümnendil veelgi. Jääksood mõjutavad ümbruskonna hüdroloogilist režiimi ja mikrokliimat, vähendavad looduslikku mitmekesisust, suurendavad kasvuhoonegaaside emissiooni ja on väga tuleohtlikud ning seetõttu tuleks jääksood korrastada. Eestis on see ka seadustega nõutav, kuid jääksoid on seni veel väga vähe korrastatud. Jääksoode spontaanne taastaimestumine toimub väga aeglaselt, kuna elujõuline seemnepank on hävitatud ning ainult mõned tuulega saabunud levised on võimelised seal idanema ning kasvama hakanud taimed püsima. Peamiselt takistavad taastaimestumist ebasoodsad keskkonnafaktorid: ebastabiilsed ning ebasoodsad niiskustingimused, tuuleerosioon ning külmakerge. Käesoleva doktoritöö peamisteks eesmärkideks oli selgitada välja keskkonnafaktorid, mis mõjutavad jääksoode taastaimestumist; selgitada erinevusi kesk- ja ääreosade taimestumises nii jääksoodel kui ka kasvuhooneeksperimendi põhjal; testida, kuidas mõjutab jääksoo liigirikkust väetamine ja paremate niiskustingimuste loomine ning selgitada, kas üldistatud keskkonnafaktorid – jääkturba omadused ja paksus – on rakendatavad kui indikaatorid jääksoode korrastamise planeerimisel. Väliuuringute ja jääksoode revisjoniandmete analüüsil tehti kindlaks, et jääksoode taastaimestumine sõltub kõige enam kaevandamise viisist, mikrovormist, ning jääkturba omadustest. Liigirikkus jääksoodel vähenes looduslikult taimestunud kooslustega piirnevatelt äärealadelt keskosa suunas. Kasvuhoonekatse tulemused näitasid aga, et servaefektist olulisemaks on paremad niiskustingimused, mis võimaldasid paljudel liikidel kasvama hakata. Ühekordne väetamine ei avaldanud mõju taimeliikide koguarvule jääksoodest võetud proovides, kuid suurendas keskmist taimeliikide arvu ja katvust, samuti ei mõjutanud väetamine kasvuhoones hoitud proovide üldist liigirikkust, mis osutab sellele, et jääksoode aeglane taastaimestumine on tingitud pigem ebasoodsatest niiskustingimustest. Taastaimestumist mõjutab veel ka jääkturba paksuses ja omadused. Korrastamiseks sobiva suuna valimisel osutus oluliseks piiriks turba paksus 2,3 m: alad, mille turbakihi paksus on alla 2,3 m sobivad korrastamiseks madal- või siirdesookoosluste ning üle 2,3 m alad rabakoosluste suunas. Aladel, kus on võimalik taastada rabakooslust, on soovitatav luua mikrovormi erinevusi kujundades jääkväljadele kuivenduskraavidega risti piklikke lohke. Taastaimestumise protsessi saab kiirendada ja edukust suurendada taimematerjali introdutseerimise teel.