Browsing by Author "Urmann, Helen, juhendaja"
Now showing 1 - 5 of 5
Results Per Page
Sort Options
Item Beyond similarities: a comparative study of the European Union’s merit-based assessment on Georgia and Moldova(Tartu Ülikool, 2024) Potapenkova, Jelizaveta; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis research critically examines the claimed normativity in the European Union's decision-making process by scrutinizing the cases of Georgia and Moldova through the methodology of Most Similar Systems Design and the Logic of Process Tracing. The work seeks to discern the unexpected disparate outcomes during the membership application in June of 2022, focusing on tracing the consistency of the European Union’s assessment of Georgia and Moldova through the lens of Normative Power Europe theory. The central hypothesis proposes that despite the similarities of the candidates, Georgia has been normatively assessed as underperforming compared to Moldova over the span of the past five years, which could offer an explanation for the contrasting decisions in June of 2022. The results of the analysis unraveled that Georgia had not been assessed as underperforming in comparison to Moldova and, therefore, the hypothesis and the claims of the European Union do not hold.Item Eesti naissoost poliitikute ja riigiametnike taju oma ajakirjanduslikust kajastusest 21. sajandil(Tartu Ülikool, 2023) Olle, Karoliine; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö võtab vaatluse alla Eesti tuntud ja pikaajaliste naissoost poliitikute ja riigiametnike taju enda kohta käivatest meediakajastustest. Töös uuritakse lähemalt, kuidas tajuvad Eesti pikaajalised ja mõjukad naissoost poliitikud ja riigiametnikud ajakirjandusliku kajastust oma karjääri jooksul, milline on meedia mõju olnud naiste karjäärile ning kas ja milliseid muutuseid on nad 21. sajandil endast ajakirjanduses ilmunud lugudes täheldanud. Uurimistöö täidab lünka, mis on varasematest teema kohta tehtud uurimustest, kus on keskendutud peamiselt meediaanalüüsile, valdkonda jäänud. Käesolev töö võimaldab saada teadmise ka naissoost poliitikute ja riigiametnike enda kogemustest ning annab edasi nende taju meediakajastuste kohta. Ekspertintervjuudel põhinevast uurimistööst selgub, et Eesti tuntud naissoost poliitikud ja riigiametnikud suhtuvad ajakirjandusse üldiselt positiivselt ning meediat peetakse oma karjääris oluliseks partneriks. Siiski on kõik intervjueeritud isikud kogenud soostereotüüpilisi ja kallutatud kajastusi, seda nii oma karjääri alguses kui ka hilisemalt. Stereotüüpiliste kajastuste arv on 21. sajandi jooksul muutunud väiksemaks, mida intervjueeritavad seostavad peamiselt ühiskonnas naise positsiooni laiema esile kerkimisega ja teema kohta teadlikkuse suurenemisega.Item Kuidas kõnetada noori valijaid? Erakondade valimiskampaaniad 2021. aasta Eesti KOV valimistel(Tartu Ülikool, 2022) Sarapuu, Sandra; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutTänapäeval on erakondade jaoks poliitika elluviimisel oluline roll turundusel ja selle hulka kuuluvatel valimiskampaaniatel. Meil puudub teadmine strateegiatest, kuidas erakonnad kui ühed ühiskonnaliikmete huvide vahendajad oma valimiskampaaniaid ellu viivad ning kuidas nende kaudu on võimalik noorte huvi püüda. Seetõttu uurisin, kuidas on erakondadel võimalik valimiskampaaniate kaudu kõnetada noort valijaskonda KOV 2021 valimiste näitel. Antud töö eesmärk oli teada saada, kas ja kuidas suunavad viis suuremat erakonda oma valimiskampaaniaid noortele. Eesmärgi täitmiseks viisin läbi intervjuud töös kaasatud erakondade (Reformierakond, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa erakond) kampaaniajuhtide või kampaaniatega seotud erakonna liikmetega ning uurisin, kuidas toimub nende erakonnas üldiselt turundus ja kampaaniate elluviimine ning kui palju ja kuidas nad noortele oma kampaaniaid suunavad. Intervjuudest saadud info kinnitamiseks viisin läbi KOV 2021 valimiskampaaniate sisuanalüüsi, mille põhjal on võimalik aimu saada, millised olid kättesaadavad kampaaniamaterjalid ning kas ja kuidas nende kaudu noori kõnetati. Analüüside tulemuste põhjal võib järeldada, et kõik erakonnad tajuvad noorte valijate kõnetamise vajadust ja olulisust, kuid hetkel siiski kõik erakonnad oma kampaaniaid suurel määral noortele ei suuna. Mingil määral avaldus noortele suunatud sisu kõikide erakondade kampaaniamaterjalides, kuid kõige rohkem suunasid noortele oma kampaaniamaterjale Reformierakond ja Keskerakond ning kõige vähem Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).Item Noorte eestivenelaste rahvusliku identiteedi analüüs läbi akulturatsiooniteooria(Tartu Ülikool, 2024) Jürman, Mai-Brit; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutEestivenelaste identiteete ja nende kujunemist on uuritud palju ning erinevate näitajate alusel, kuid vähem on rõhku pandud noorte eestivenelaste identiteetidele. Oluline on aga mõista, et kuidas noored identifitseerivad, selleks, et neid enam kaasata kodanikuühiskonda ja valitsemisse, mis omakorda tugevdaks demokraatiat. Vähemusgrupid on ühtlasi pahatihti vähem kaasatud ja vähem aktiivsed kui eestlased, kuid sidusa ja ühtse ühiskonna jaoks on kõigi kaasatus ja kõigiga arvestamine oluline. Töö teoreetiline osa keskendub etnilise identiteedi mõistele ja erinevatele definitsioonidele, John Berry (1980) akulturatsiooniteooriale ning selle mõtestamisele. Seejärel avatakse Eesti olukord ja kogemus seoses akulturatsiooniga ning erinevate strateegiatega. Integratsioon ja teised akulturatsioonistrateegiad on tugevalt politiseeritud ning avalik huvi nende (ja nende rakendamise edukuse) vastu on avalikkusel alati suur. Empiirilises osas viidi läbi üheksa noorega (vanuses 18-25) poolstruktureeritud intervjuud, kus läbi kvalitatiivse meetodi analüüsiti nende etnilisi identiteete ja nende kujunemist. Empiirilise osa peamine küsimus oli, et kuidas identifitseerivad end taasiseseisvunud Eestis üleskasvanud noored. Analüüsi käigus selgus, et kõik uuritud noored on hästi integreerunud. Samas tuntakse riigipoolsetes tegudes vahest sundassimilatsiooni või tuntakse, et vene kultuuri proovitakse eemaldada või alla suruda. Noored tundsid ka generatsioonilist vahet enda vanemate või vanavanematega võrreldes, kus noored on enam integreerunud, kuid vanemad põlvkonnad on enam eraldumise strateegiat kasutanud. Kuigi eestivenelaste identiteete on palju uuritud, on vähem uuritud noorte (ehk teise või kolmanda generatsiooni immigrantide) identiteete. Kuna analüüsiosast selgus, et noorte ja nende vanemate kogemus ja akulturatsioonistrateegiad on erinevad, siis see on üks ala, millele võiks edaspidi teaduskirjanduses enam tähelepanu pöörata.Item Poliitilise kuvandi kujundamine avalikus meedias: Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi naissoost peaministrite näitel(Tartu Ülikool, 2022) Lepik, Maria; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut