Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Permanent URI for this community
Browse
Browsing Johan Skytte poliitikauuringute instituut by Subject "Aafrika"
Now showing 1 - 8 of 8
Results Per Page
Sort Options
Item Aafrika Liidu ebaefektiivsus ja toimimine kohalike konfliktide lahendamisel: Darfuri ja Somaalia konfliktide näide(Tartu Ülikool, 2014) Välja, Roland; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et käesolevas töös sai kinnitust fakt, et Aafrika Liit on suhteliselt ebaefektiivne rahvusvaheline organisatsioon ega suuda loodetud kujul mustal mandril asetleidvatesse konfliktidesse panustada. Põhjustena saab välja tuua aga küllaltki palju aspekte. Aafrika Liidu ebaedu põhjuseid konfliktide lahendamisel sai hinnatud läbi erinevate konfliktidesse sekkumise võimaluste. Iga tülisse sekkumise etapp – vahendus (sh sõnavõtt), sanktsioonid ja sõjaline interventsioon (sh humanitaarinterventsioonid) eeldavad teatud kriteeriumite täitmist selleks, et sekkumine oleks edukas. Nagu järelduste peatükist välja tuleb, siis neid kriteeriume suudetakse täita vaid poolikult ning tihti jääb mulje, justkui eelistatakse sõjalist sekkumist püüetele asju rahumeelselt lahendada. Tegelikkuses on aga rahumeelsed sekkumisviisid teooria kohaselt efektiivsemad. Lisaks efektiivsuskriteeriumidele konflikti sekkumise viiside osas tuli töö käigus välja ka tõsiasi, et Aafrikas aset leidvad tõsised probleemid nagu vaesus, HIV, AIDS, näljahädad, kodusõjad ja korruptsioon on asetanud riikide fookuse võrreldes läänelikke väärtusi kandvate riikidega hoopiski teise kohta. Kuna Aafrika Liidu liikmetel on nii palju siseriiklike probleeme, siis pigem keskendutakse nende lahendamisele ning primaarsemad teemad rahvusvahelisest julgeolekust ongi ilmselt need, mis puudutavad rahva ellujäämist, toiduvajaduste rahuldamist jms. Siiski on selge, et sealsetes riikides toimuvad kodusõjad ja hulgaliselt inimohvreid nõudvad kokkupõrked tuleb lahendada, kuid seda ei saa oodata Aafrika ühiskonnalt endalt. Vaja on läänelike organisatsioonide senisest otsustavamat sekkumist ning ehk oleks hea kui vastutust ei üritataks delegeerida ainult sealsetele organisatsioonidele. Selleks, et seda teha, peab Aafrika oma arengus läänemaailmale järgi jõudma. Alles siis saame seal toimuvat hinnata läbi oma vaateprisma.Item The effect of predominance of party's ideological positioning: the example of African National Congress(Tartu Ülikool, 2014) Karolin, Anna; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutItem ‘Gifts make slaves just as whips make dogs:’ re-examining neo-colonialism in the context of China’s cooperation with the African continent(Tartu Ülikool, 2016) Winter, Katrin; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis Master’s thesis conceptualises and analyses the concept of neo-colonialism in the context of China-Africa relations, with an emphasis on Zimbabwe. The thesis is built on examples of cooperation between China and Africa, and then China and Zimbabwe, in order to understand the role of China’s foreign policy in Africa as a whole and in Zimbabwe in particular. First, the methodology will be explained, and then a theoretical framework will be offered for geopolitics of resources, followed by outlining the theory of neo-colonialism before empirical evidence on the Sino-Africa cooperation is offered. The following five variables: development cooperation, market and resource seeking, foreign direct investment (FDI), infrastructure projects and soft power, will be considered in a pan-African and then Zimbabwe-specific context with evidence from local and international media, academic journals, government reports and policies, publicly available data, think tanks and international organisations. Then, the role of Africa in China’s foreign policy will be assessed based on these five variables and empirical findings. Finally, concluding remarks will determine the extent to which the following neo-colonial characteristics are present in China’s activities in Africa as a whole and Zimbabwe in specific: (1) noticeable asymmetry in the relationship; (2) a degree of agency from the colonised state; (3) multiple entities to carry out business and other activities, including the state, private- and state-owned businesses and nongovernmental organisations (NGOs); (4) no assumption of a former colonial relationship; (5) multiple areas of spreading influence, including economics, culture, education and other soft power areas. The extent of these in Africa and in Zimbabwe in particular will be assessed using the five independent variables before making conclusive remarks.Item An insight to the EU military missions in Africa: French leadership and beyond(Tartu Ülikool, 2014) Särg, Laura; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutThe aim of the thesis is to analyse the leadership role member states – in particular France – play in implementing the European Union`s Common Foreign and Security Policy with military crisis management missions in Africa. To that end, the research conducted in this thesis is placed within the framework of liberal intergovernmentalist (LI) theory. LI presupposes the centrality of the nation state in the European integration project, allowing for a closer analysis of the development of the Common Security and Defence Policy, and of the member states interests and motivations in the process, coupled with the limitations the system places on possible outcomes, with a focus on France. This is then placed in the integral context of the EU military missions to Africa, starting with Operation Artemis to the Democratic Republic of Congo, followed by EUFOR DRC, EUFOR Chad/CAR and Operation Atalanta/EU NAVFOR, with a brief overview of two non-missions that were under consideration. The thesis argues that EU military interventions in Africa are primarily done at the leadership of France, with the necessity of unanimity and compromise in a heterogeneous, ambiguous framework together with a need for political will and resource allocation from member states severely limits mission mandates as well as gives them a secondary rationale beyond humanitarian considerations.Item Liberaaldemokraatlikud väärtused ja valitsemiskorraga rahulolu Aafrika riikide näitel(Tartu Ülikool, 2015) Remm, Joonas; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKäesoleva töö eesmärk on välja selgitada, kas ja kui palju mõjutab indiviidi maailmavaate kokkusobimine riigi tegeliku režiimiga selle indiviidi valitsemiskorraga rahulolu. Ma keskendun täpsemalt indiviidide vaadete ja riikide liberaaldemokraatlikkusele Aafrikas. Allikatena kasutan mikrotasandil Afrobaromeetrit küsitlusandmeid ja makrotasemel põhiliselt Freedom House’i raportit „Freedom in the World“. Töös otsitakse seost mikro- ja makrotasandi liberaaldemokraatlikkuse erinevuse ja valitsemiskorraga rahulolu vahel. Selleks kasutan binaarset logistilist regressiooni. Empiirilised tulemused näitavad, et indiviidi vaadete ja riigi liberaaldemokraatlikkuse erinevusel on küll oluline ja tugev negatiivne seos, aga ka kolmel kontrollmuutujal on tugev mõju. Ilma hariduseta aafriklased on kaks korda suurema tõenäosusega demokraatia toimimisega oma riigis rahulolevad, kui kõrgharidusega inimesed. Inimesel, kes hindavad riigi majandusolukorda halvaks, on kaks korda väiksememad šansid olla rahul kui neil, kes hinavad seda heaks. Liberaaldemokraatlikus riigis elaval inimesel on kolm korda suurem tõenäosus olla rahul, kui totalitaarse riigi elanikul. Mikro- ja makrotasandi liberaaldemokraatlikkuse erinevusel on küll rahulolule oma mõju, aga sellest tugevamini määrab rahulolu riigi liberaaldemokraatlikkus. Jätkusuutlikuks rahulolu kasvuks on oluline püüelda liberaaldemokraatliku riigi suunas, muuta inimesi majanduse suhtes optimistlikemaks ja kaasata haritumaid inimesi rohkem riigi valitsemisse. Siiski kinnitavad töö tulemused, et on oluline uurida indiviidide enda demokraatia kontsptsioone, sest see määrab osaliselt, kui rahul riigis toimiva demokraatiaga ollakse.Item Liberal intergovernmentalism and African regionalism: case of the African Union(Tartu Ülikool, 2020) Forbacha, Chunya Manka’a; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutRegional Integration has been categorized as a development strategy. It is also perceived as a means to enhance foreign policy goals through political integration. International Relations scholars have come up with varied integration theories to explain this phenomenon. Some developing worlds in an attempt to create their own regional institutions are fashioning their organizations to the likeness of the European Union, notably the African Union. However, it is intriguing that no integration theory has been developed explaining the integration process of these other regional blocs other than the European Union. As such, other regional organizations most especially the African Union has remained understudied in the field of regional cooperation. In this thesis, I applied Liberal Intergovernmentalism which is one of the grand regional integration theories to the case of the African Union to see what extent it could account for the regional integration outcomes in this region. To do this, this study focused particularly on the Union Government debate, where member states’ preferences were examined as determinants of regional integration outcomes. Positions of three powerful states were assessed, revealing that when states’ preferences diverge preferences of powerful states prevail. As a result, the empirical analysis led considerable support to the proposition that regional integration is driven by national government and reflects states preferences. When state preferences diverge, the preferences of powerful states have superiority. When applied to the African Union, Liberal Intergovernmentalism can account for regional integration outcome to a significant extent. This shows that Liberal Intergovernmentalism, being one of the preeminent theories of European integration, has the potential to apply to other regional organizations.Item Maailma Terviseorganisatsiooni tegevus epideemiatega võitlemisel: Ebola näitel(Tartu Ülikool, 2018) Rammo, Säsil; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöös uuritakse Maailma Terviseorganisatsiooni tegevust epideemiatega võitlemisel. Selleks hinnatakse organisatsiooni tegevust Ebola viirushaiguse epideemia puhangu näitel. Viimane Ebola epideemia puhang leidis aset Lääne-Aafrikas aastatel 2014 kuni 2016 ning enim haigusjuhtumeid ning surmasid registreeriti Sierra Leones, Libeerias ja Guineas. WHO ning epideemiast mõjutatud riigid peavad epideemia korral kohaldama Rahvusvahelisi Terviseregulatsioone, mis kohustab riike epideemiast või epideemia esilekerkimise ohust WHO-d teavitama, mille järel teeb WHO juures moodustatud komisjon otsuse, kas tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorraga ning milliseid meetmeid peab epideemia leviku takistamiseks kasutama. Töös analüüsiti WHO Ebola epideemia vastast tegevust kolme enim mõjutatud riigi näitel. Kirjanduse põhjal töötati välja WHO tegevuse indikaatorid, mille mõõtmiseks leiti sobilikud mõõdikud. Tegevuse indikaatorid olid: WHO poolt eraldatud rahalised ressursid, WHO poolt või sellega koostöös läbi viidud Ebolasuunalised tegevused, WHO poolt vahendatud ja koolitatud personal ning Ebola viirushaiguse epideemia väljakuulutamise kiirus. Lisaks kasutati registreeritud haigusjuhtude ja surmade arvu, et seostada tegevuste mõju epideemia levikuga. WHO Ebola epideemia vastast tegevust analüüsiti Sierra Leones, Libeerias ja Guineas kõigile indikaatoritele toetudes. Selleks koostati WHO tegevuse analüüs riikide lõikes ning võrreldi riikidepõhiseid tulemusi omavahel. Töös leiti positiivne seos WHO poolt eraldatud rahaliste ressursside hulga ning epideemia kestuse vahel, kuid epideemia lühema kestusega ei kaasnenud vähem haigusjuhtumeid või surmasid. Siiski selgus, et ühelgi Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuse indikaatoril eraldiseisvana ei olnud märkimisväärset mõju epideemia leviku takistamisele, selle asemel oli oluline indikaatorite koosmõju. Tehti järeldus, et WHO Ebolaga seonduvad tegevused olid vajalikud, kuid eraldiseisvana ei toonud kaasa haigusjuhtude ning surmade märkimisväärset kahanemist.Item Terrorismivastase võitluse mõju demokraatia edendamisele Aafrikas: Keenia ja Uganda näitel(Tartu Ülikool, 2014) Käosaar, Kristel; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut