Rahvastiku loomulik liikumine Tartumaal 1800-1899 (luteri ja õigeusu kirikumeetrikate andmetel)
Date
2009-12-08T12:46:05Z
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
Tänapäeva Eesti rahvastik kuulub rahvastikutaaste seisukohalt nn arenenud maade hulka. Eeskätt tähendab see elanikkonna eakat vanuskoostist ja põlvkondade aeglast vahetumist. Arvukad uuringud on näidanud, et selle tänapäeva Euroopa riikidele iseloomuliku situatsiooni juured peituvad juba 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on tuua teaduslikku käibesse ühe maakonna
rahvastiku loomulikku liikumist kajastav andmestik 19. sajandist. Allikalise
baasina on kasutatud Tartumaa luteri- ja õigeusu kirikute meetrikaraamatuid
aastatest 1800-1899. Magistritöö keskendub kitsamalt Tartumaa elanike loomuliku liikumise analüüsile. Rahvastikuprotsesse on jälgitud suletud süsteemi põhimõttel, st et rändega seotud küsimused on jäetud vaatluse alt välja.
Töö jaguneb viieks osaks: sissejuhatuseks, kolmeks peatükiks ja kokkuvõtteks.
Sissejuhatavas osas püstitatakse uurimisülesanne ning antakse ülevaade
teemakohasest historiograafiast. Esimeses peatükis tutvustatakse allikmaterjali ning lähemat tähelepanu pööratakse kirikumeetrikate andmekvaliteedile.
Uurimuse teises peatükis antakse ülevaade Tartumaa rahvaarvu dünaamikast 19. sajandil ning seda mõjutanud teguritest. Kolmandas peatükis on vaatluse all maakonna elanike abiellumised, sünnid ja surmad. Seejuures vaadeldakse abielulise elanikkonna osatähtsuse ning abiellujate abiellumisvanuse muutumist maakonnas. Samuti leiab käsitlemist maakonna rahvastiku demograafilise aktiivsuse pidurdumisega, abieluväliste sündidega ning lastesurmade
soovanuskoostisega seonduv problemaatika. Abielude, sündide ning surmade üldarvudele lisaks on jälgitud maakonna abiellumuse, sündimuse ning suremuse üldkordajate dünaamikat. Töö lõppu on paigutatud kokkuvõtlikud tabelid, mis annavad detailse ülevaate Tartumaa luterlaste ning õigeusklike
loomulikust liikumisest aastatel 1800-1899.