The Effect of Different Body Positions and of Water Immersion on the Mechanical Characteristics of Passive Skeletal Muscle
Date
2010-09-28
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
Oma pika arstipraktika jooksul olen täheldanud, et reumapatsientide seisund paraneb märgatavalt – valu leeveneb, liigeste tursed ja lihaspinged alanevad – kui nad regulaarselt kümblevad või vees kergeid harjutusi teevad. Samasugune toime ilmneb, kui iga tund mõni minut selili asendis teha kergeid harjutusi. Patsientide trapetslihaseid palpeerides täheldasin lihaspinge langust, kui nad seismis- või istumisasendist pikali heitsid. Need tähelepanekud peavad olema seotud, aga kuidas?
Lihaste elektromüograafiline (EMG) aktiivsus praktiliselt puudub, kui inimene lõdvestunult seisab, istub, liikumatult pikali on või vannis lesib; seejuures on lihaspinge palpeeritav. Pinge niisiis ei sõltu otseselt neuromuskulaarsest aktiivsusest. Myoton seadmega, erinevalt EMG omast, on võimalik mõõta lihase mehaanilisi omadusi, sealhulgas pinget.
Minu huvi on keskendunud sellele, kuidas varieerub tahtlikust pingest vaba lihase toonus, kui inimene on ühes või teises asendis – istub, seisab, on pikali - või lamab osaliselt vees. Seetõttu hakkasin otsima viise, kuidas neid varieerumisi mõõta ja avastasin oma üllatuseks, et selles vallas polnud sinnamaani mingeid mõõtmisi tehtud. See muutus võimalikuks alles tänu dr Vainu poolt välja arendatud meetodile, mille edasiarendamisel ta minu soove ja ettepanekuid lahkesti arvestas.
Uurisin trapetslihase ülaosa ning käsivarre sirutajalihaseid ja eesmist sääreluulihast. Selgus, et mehaanilised karakteristikud on igale lihasele spetsiifilised ja müotonomeetria on usaldusväärne meetod lihaste mehaaniliste omaduste kirjeldamiseks.
Eesmise sääreluulihase puhul on tegemist tugeva positiivse korrelatsiooniga nii mehaaniliste kui EMG näitajate ja lihasesisese rõhu vahel. Trapetslihase osas on korrelatsioon keskmise tasemega.
Trapetslihase ülaosa mehaanilised omadused ei erine oluliselt olenevalt sellest, kas vaatlusalused seisavad või istuvad. Lamamisasend aga vähendab trapetslihase ülaosa pinget oluliselt (kuni 20%). Siirdumine vette vähendab pinget veelgi, eesmise sääreluulihase puhul oluliselt, trapetslihasel mitte niivõrd.
Istumisega seotud liikumatust on hakatud pidama üheks epideemiliselt esinevate tugi- ja liikumiselundkonna, südame-veresoonkonna ning ainevahetuslike tervisehäirete tekitajaks. Varem ei ole objektiivselt määratud istumisasendis oleku mõju lihaste mehaanilistele omadustele. Samas on istumisliikumatuse kui häirete põhjuse vältimine lihtsaim abi mainitud tervisehäiretega hakkama saamiseks.
Kokkuvõtteks: passiivne lihaspinge on gravitatsiooni mõjuväljas toimivate skeletilihaste toefunktsiooni oluline karakteristik. Kehaasendite ja osalise veesoleku poolt esile kutsutud lihaspinge muutused on minu uurimustöös objektiivselt ja kvantitatiivselt esitatud.
Antud uuring annab võimaluse uute lahenduste loomiseks tugi- ja liikumiselundkonna häirete taastusraviks ja preventsiooniks ja seepärast on vaja teadusuuringuid selles suunas jätkata.
Description
Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.
Keywords
doktoritööd, kinesioloogia, kehaasend, skeletilihased, müotonomeetria