VKRK lõputööd – Student works

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 164
  • Item
    Koolituse juhendamine traditsioonilise pruss-sõrestik konstruktsiooni ehitamise talgutel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vahtramäe, Märt; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida, mis tingimustel on võimalik korraldada talguid, et seal valmistada juhendaja abiga traditsiooniline pruss-sõrestik konstruktsioon. Uurimistöös saavad vastuse järgmised uurimisküsimused: milliste keskkonnatingimustega, materjali varumisega, toitlustusega ja osalejate vilumusega peaksin arvestama, mis võimaldaks segamatult ja tõhusalt koolitust läbi viia ja mis oleks koolitusobjekti optimaalne maht/suurus (sh tapilahendused ja ehituskvaliteedi määratlemine), mis võimaldaks 2 päevaga detailid valmis lõigata ja läbi viia testpüstitamise? Uurimuse metoodika käsitleb kirjanduse analüüsi, olemasolevate hoonete vaatlemist. Uurimistöö tulemusena selgus, et talgud, kus toimub traditsioonilise pruss-sõrestiku koolitus, saab edukalt läbi viia, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad. Etteantud kahe päevaga jõudsid osalejad konstruktsiooni püstitamiseni.
  • Item
    Renoveeritava käsitöö rõhtpalkhoone kasutusotstarbe muutmine suvilast aasta läbi elatavaks hooneks
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Aasmäe, Kermo; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Kalamees, Targo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Item
    Roogkatused ja nende hooldus
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Paas, Katrin; Välja, Leele, juhendaja; Lukas, Dan, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Item
    Kingu talu maakeldri rekonstrueerimine ja ehituslahenduste kontroll sisekliima mõõtmise teel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Lumera, Juhani; Rennu, Madis, juhendaja; Peebo, Alo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Item
    Roogkatuste läbiviikude ja harjade tehnilised lahendused
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Naagel, Jakob; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Ling, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Pilliroog on mitmel pool maailmas hinnatud katusekattematerjal. Eestis aga puuduvad täpsed regulatsioonid ja standardid roogkatuste ehitamiseks, eeskätt telliskorstna läbiviigu tuleohutuse osas. Selles töös kirjeldan Eestis kehtivaid roogkatuse ehituse alaseid juhendmaterjale ning pakun võimalikke tehnilisi lahendusi läbiviikude ja harjade ehitamiseks teostatud näidete varal. Pakutud ehituslahenduste aluseks on põhiliselt eesti-, saksa, ja hollandikeelne erialane tehniline kirjandus ning välitööd Muhu saarel ehitatud roogkatustel koos katusemeister Mihkel Lingiga. Roogkatust on võimalik ehitada tuleohutuks, kuid osade ehitusvõtetega (kinnine konstruktsioon, tuletõkkeimmutus) võib lüheneda katuse eluiga. Samas saab tuleohutust parandada ka katuse eluiga mittevähendavate ehitusvõtetega: roo aluspuiste, Sepatec tuleohutussüsteem, korstna läbiviigu isoleerimine ja sädemepüüdja korstnal. Traditsiooniline katusehari on lühikese hooldusvälbaga, kuid veekindla aluskatte lisamisega saab katuseharja eluiga pikendada. Kivi- või plekkhari kestab vähemalt katuse eluea.
  • Item
    Rannakivi sauna taastamine - palkkehand ja lõhestatud kimmkatus
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Rapur, Eiko; Rennu, Madis, juhendaja; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöös käsitletakse palkhoone taastamist ja käsitsi lõhestatud kimmkatuse valmistamist Rannakivi sauna näitel. Põhiline töö eesmärk oli uurida katusekimmide valmistamist ja selle paigaldamist. Sellises tehnikas katuse detailide valmistamine ja paigaldamise viis ei ole Eestis levinud. Töö annab ülevaate puidu lõhestamise protsessist, detailide hilisemast töötlemisest ja vajalikest töövahenditest. Tingituna mitmekesisest allikate valimist on töös kombineeritult kasutatud erinevaid info kogumise ja tekstiks vormistamise viise. Uuritakse läbi teemakohane kirjandus ja proovitakse läbi erinevaid tehnoloogiaid, et valmistada katusekimme. Antud viisil katuse valmistamine võiks olla suureks alternatiiviks teistele puitkatustele, eriti juhul, kui tegemist on vanemate ja näiteks muinsuskaitse all olevate hoonetega.
  • Item
    Eesti traditsioonilised savipõrandad
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Hansen, Edrin; Välja, Leele, juhendaja; Tominga, Malvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Savi kui ehitusmaterjal on Eestis kasutust leidnud varasemate ajaperioodide jooksul rohkesti, meil on ette näidata tsaariaegseid savihooneid kui ka tänapäevaseid hooneid, kus on savi kandvate seinte ehituseks kasutatud. Väga vähe või sootuks pole selle kõrval aga räägitud savipõrandatest, mis on maailmas laiemalt üsnagi palju kasutust ning kajastust leidnud. Laud- ja betoonpõrandad on võrreldes saviga oluliselt nooremad, alates 19. sajandist, kuid savipõrandate ajalugu on seni veel uurimata. Käesoleva töö uurimisprobleemiks on välja selgitada kas ja millistes tingimustes tänapäeval savipõrandaid kasutada saaks. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kui palju on Eestis savipõrandaid olnud, millistest kihtidest on savipõrand koosnenud ning millisel viisil on neid ehitatud ja paigaldatud. Vajalikku taustinfot kogutakse kombineerides nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, mille tulemusel uuritakse läbi teemakohane kirjandus ja arhiiviallikad, intervjueeritakse asjaosalisi, uuritakse ajaloolist ainest (märgsõelumine) kui ka proovitakse läbi savipõranda tegemine kahes erinevas tehnikas. Kirjanduse ja arhiiviallikate läbitöötamise, intervjuude ning märgsõelumise käigus selgus, millises tehnikas põrandaid on valmistatud ja millised on olnud nendes kasutatavad kihid ja materjalid. Samuti saab saadud teadmiste põhjal koostada oletusliku savipõrandate arengut kirjeldava ajalise teljestiku. Praktikas paigaldatud savipõrandate käigus tulid esile nii savipõranda positiivsed kui ka negatiivsed küljed, nende kogemuste põhjalt on mõista, kas ja kuidas on võimalik erinevates tehnikates tehtavaid traditsioonilisi savipõrandaid ka tänapäevastes kodudes kasutada.
  • Item
    Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kandimaa, Reet; Rammo, Riina, juhendaja; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Loov-praktilise lõputöö „Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt“ käigus valmis ehtekomplekt „Kummardus päikesele“. See koosneb hõbedast valmistatud kaelavõrust, kõrvarõngastest ja sõrmusest, mis on dekoreeritud granulatsioonitehnikas sümbolitega. Komplekt lähtub ideest, et päike oli muinas-eestlaste jaoks viljakuse ja elu kestvuse tagaja ning põllutööd ja rituaalid olid seotud päikese liikumisega. Seetõttu on muinasehetel palju päikese (ring, rist, kodarring, svastika) ning viljakuse (romb, kolmnurk) sümboleid. Kaelavõru algidee pärineb muinasaegsest trapetsripatsitega kaelavõrust. Selle üheksa trapetsikujulist ripatsit moodustavad päikesekiirte kujundi. Igal ripatsil on üks granuleeritud sümbol – ring, romb, rist, kolmnurk –, mis tähistavad päikest, viljakust, maad, taevast, allilma. Kokku kujutab kaelaehe inimese elukaart sünnist surmani. Kaelaehte keskmist ripatsit, kõrvarõngaid ja sõrmust kaunistav päikeseketta kujund sümboliseerib päikest seniidis ja inimese elu kõrgaega.
  • Item
    Rahvuslikust tikandist inspireeritud ehtekarp
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Ilves, Reelika; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöö “Rahvuslikust tikandist inspireeritud ehtekarp” eesmärgiks oli valmistada filigraantehnikas ehtekarp. Ehtekarbil olev muster on inspireeritud Jõhvi rahvariiete käiste valgest tikandist. Karbi kujunduses lähtuti ideest, et lehtmetall oma klassikalises hõbedasäras oleks kui linased käised ning reljeefne valgeks peitsitud filigraan kui valge taimtikand. Ehtekarbis olev filigraan on Eesti filigraani tunnustega ja on oma olemuselt pärandtehnoloogiline, kuid selle teostusviis on uuenduslik - filigraan on lehthõbeda pinda istutatud. Kasutatud tehnoloogiaga seoses tekkisid küsimused - kuidas erineva tihedusega materjalid kuumutamisel käituvad ning milline oleks parim teostusviis? Kirjalik töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimene peatükk käsitleb ehtekarbiga seotud teemasid nagu ehtekarp 18.-19. sajandil, rahvusliku taimtikandi kujunemine ja filigraani kasutamine suurvormides. Teises peatükis on detailselt kirjeldatud karbi kavandamist ja valmistamist ning välja toodud ka valmimiseks läinud kulud.
  • Item
    Sepisristide elementide valmistamise tehnoloogia Paistu kalmistu ristide näitel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Merila, Meelis; Niitvägi, Väino, juhendaja; Vares, Gunnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöös uuritakse sepisristide detailide valmistamise tehnoloogiat Paistu kalmistu ristide näitel. Töö eesmärk on kirjeldada erinevate ristide ja nende elementide valmistamist ning praktilise tööna valmistada erinevaid sepisristi detaile kontrollides nii kirjeldatud tehnoloogiate õigsust. Valmistamise tehnoloogia kirjeldamiseks töötati läbi 20. sajandi alguse eestikeelne rauatöö kirjandus. Lõputöös jaotatakse Paistu kalmistu ristid kome tüüpi raami ehituse järgi ning kirjeldatakse nende ehituse erisusi ja ühisosi. Praktilise töö raames valmis risti raam, kus horisontaal- ja vertikaalraami otstes on erinevad südamekujulised kaunistused. Raami nurkadesse on valmistatud neli erinevat nurgakaunistust kahes erinevas tehnoloogias. Praktilise töö käigus selgus, et suuremad tööstused on kasutanud raamiotste valmistamiseks stantsimist, kuna raami otsad olid identse kuju ja mõõduga. Kaunistuselementide valmistamise tehnoloogia vastas esialgsele kirjeldusele. Haudadelt ära korjatud ristide hulgast õnnestus leida kahe erineva kivisse kinnitamise viisi näidised. Tüpoloogia loomine ning kirjeldamine ja praktilise tööna tehtud katsetused aitavad paremini mõista 20. sajandi alguse sepatööstuste tehnoloogilisi võimalusi
  • Item
    Keskaegsete laevade metallist kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Rebane, Karl Eik; Lätti, Priit, juhendaja; Rennu, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Keskaegsete laevade metallist kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel. Sintlid ja naelad – rauast olulised vahendid ehitamaks keskaegset puust laeva. Kuidas olid need kinnitusvahendid tehtud? Kuidas neid vahendeid õigesti kasutada? Küsimused, millele teadis vastust iga laevaehitusmeeskond keskajal. Võib eeldada, et need meeskonnad ehitasid laevu kindlates paikades, kus oli olemas selleks vajalikud vahendid. Võib eeldada, et sellistes kohtades kasutati ka mitme erineva laeva ehituseks samu tööriistu. Seega võivad tööriistajäljed aidata siduda erinevaid laevavrakke. Töö tarvis koguti andmeid kahelt Tallinnast leitud keskajast pärit laevavrakilt. Andmete kogumise meetodid olid eelkõige sintlite ning naelte mõõdistus ja visuaalne vaatlus. Oli esemeid, mille uurimiseks oli vaja need eraldada laeva kerest ja oli ka neid, mis tulid välja leidudena laeva sisemusest. Uurimistöö praktilises osas valmis laeva külje detail. Autor pani kokku ise valmistatud uuritavad metallesemed uuritava puitmaterjali plangutuse tüüpidega. Laeva plangutuse näidis on tehtud tammepuust ja kokku pandud sepikojas rauast tööproovidena valminud sintlite ja naeltega. Võtmesõnad: nael, sintel, puulaev, merendus, keskaeg, arheoloogia, tööproov
  • Item
    Rooma rauaaegsete kärbissõlgede valmistamise tehnoloogia
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Konsap, Kaie; Edussaar-Harak, Egge, juhendaja; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöö uurib kaarsõlgede hulka kuuluvate kärbissõlgede valmistamise ja kandmise võimalusi. Töö annab ülevaate rooma rauaaegsete (50. – 450. a pKr) kärbissõlgede leiumaterjalist Eestis, sel ajal ehete valmistamiseks kasutatud metallidest ja kandmisest rõivaste kinnitusena. Lõputöö praktilise osana valmistas autor erinevaid valuvorme ja valas sõled vase sulamitest kaduva vaha meetodil ning katsetas nende katmist tina ja hõbedaga.
  • Item
    Ehteseeria loomisprotsess ideest valmis tooteni
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vaabla, Jaanus; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöö uurib ehte loomise protsessi ideest valmis tooteni. Töö käigus kaardistas autor loodava ehte disaini muutuseid, mis tulenesid kasutajate tagasisidest ja tootmisprotsessi lihtsustamisest. Töö tulemusena valmis ehtedisain, mida on võimalik toota kahes suuruses vastavalt kliendi soovile, väikepartii ehteid, tootmisjuhis ja soovitused tulevastele tootearendustele. Ehted on valmistatud hõbedast, spiraali sisemine külg on oksüdeeritud ning ehte keskel ripub kuldses toonis messingist pulk. Spiraalne kuju sümboliseerib elu keerdkäike ning messingust pulk suuremat eesmärki, milleni püüelda.
  • Item
    Hõbedast ja messingist graveeritud ning valatud malendite komplekt
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Evert, Gert; Reino, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Item
    Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Umb, Alvar; Tuum, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Alvar Umbi lõputöö „Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid“ keskendub eelkõige emailitud ehtekollektsiooni loomisele. Ehete loomise, mõtestamise, kavandamise ja akadeemilise kirjatöö jaoks on tulnud uurida Kihnu kultuurilugu, värvide tähendusi rahvapärimuses, erinevaid emailitehnoloogiaid, emaili ajalugu ja suhelda kohalike kihnlastega. Töö jaotub kolmeks osaks. Esimeses osas tutvustatakse Kihnu rahvariide kandmise kombestikku ja värve rahvausundis. Teine osa keskendub emaili tehnoloogiale. Kolmas osa kirjeldab lõputöö praktilist poolt analüüsides tööprotsessi kavandamisest teostuseni. Loometöö ise koosneb viiest prossist, mille kujunduses on kasutatud Kihnu rahvarõivaste tekstiilimustritele omaseid detaile. Kasutatakse erinevaid emailimistehnoloogiaid: grafiitemail, plique a` jour ehk akenemail, champleve ehk uurdemail, limoges ehk maalitehnika ja cloissone` ehk kärgemail. Iga pross on loodud sobima kindla kördi tüübi juurde, järgides Kihnu värvireegleid alates erksast rõõmsast punasest riidest, kuni musta leinariideni. Loometöö esitab väljakutse traditsioonilisele Kihnu rahvariide kombineerimisele uue ehtega.
  • Item
    Rekonstruktsioon Paistu kõrikust SU 4106:750
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Altement, Ulvi; Tuulik, Diana, juhendaja; Nõu, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöö "Rekonstruktsioon Paistu kõrikust SU 4106:750" teoreetiline osa uurib kõrikute aja loolist tausta, terminoloogiat ja kandmistraditsioone 18. sajandil. Tuginedes Ants Viirese uurimustele ja vanimale leksikograafide tööle 17.–18. sajandil on kõrik kitsas ümber keha mähitud villane seelik, mille Põhja–Eesti vaste on ümbrik. Soome Rahvusmuuseumis asuva kõriku SU 4106:750 viimaseks omanikuks oli Maria Lassman, kes kandis eset seelikuna, mida mäletati Hallistes ja Karksis veel 20. sajandilgi. Kõriku kasutamine pulmarituaalis ujuna muutub veelgi tähenduslikumaks, kui on tegemist seelikuga, naissugu sümboliseeriva rõivaesemega. Uurimistöö tulemusena valmis rekonstruktsioon kõrikust. Fookuses on kõriku valmistamise tehnoloogiad ja materjalid. Võimalikult täpselt on kirjeldatud traditsioonilisi töövõtteid. Uurimuses ilmnes, et juba 18. sajandil vanamoodne tikand on ääristatud sedavõrd uudses tehnikas heegelpitsiga, mis on hetkel vanim teadaolev heegeldis regioonis. Võtmesõnad: Kõrik, seelik, vaipseelik, sõba, pruudilinik, uig, rekonstruktsioon, traditsioonilised töövõtted, Mulgi tikand, arhailine tikand, vabakäeline tikand, 18. sajandi rõivad, arhailised rõivad, Mulgimaa, Paistu kihelkond, Tuhalaane küla
  • Item
    Lahtkraed Eesti muuseumides ja omaloominguline kraede kollektsioon
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Sarapik-Kivi, Triin; Tomberg, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Antud loov-praktilise töö teemaks on Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses rõivastuse juures kasutusel olnud lahtkraed. Eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eesti muuseumides olevate lahtkraede, nende lõikeliste- ja tehnoloogiliste lahendustega ning praktilise tööna esitada nähtust inspireeritud omaloominguline kraede kollektsioon. Töös antakse ülevaade lahtkraede tegumoest, kandmistavadest ja nende kohta rahvasuus kasutusel olnud nimetustest. Detailsemalt vaadeldakse muuseumiesemeid, mis enim mõjutasid ning inspireerisid praktilise töö kavandamisel ning kokkuvõtteks esitletakse valminud kraede kollektsioon, mis koosneb kuuest käsitööna valminud kraest. Märksõnad: lahtkrae, krae, petus, rants, särk, moe ajalugu
  • Item
    Naha väärindamine trükitud nahkteki tehnikas
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Ütt, Piret-Oliivia; Rajando, Kristina, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Töös annab autor ülevaate Norra tekitegemise ajaloost, meistritest, nende oskustest ja traditsioonilistest tekivalmistamisvõtetest. Võrreldakse sarnasusi ka Eestis tehtud nahatööga. Tehnoloogia väljatöötamisel lähtutakse nahatrüki ja tekkide valmistamise tehnika tuntuima taaselustaja Britt Solheimi raamatust “Skinnfeller du kan lage selv ” (Nahktekid, mida võid ise valmistada ). Võrdlemaks, kas midagi sarnast võiks olla ka Eestis tehtud, vaadeldakse esemeid, mis leiti otsingusõnaga “nahk” Muuseumide Infosüsteemis MuIS (https://www.muis.ee/ ) - alla 1500 vaste – on olemas 1 Viljandis valmistatud tekk. Kontrollimaks enda järeldust nahktekkide puudumise kohta Eestis luges autor ka etnograafilist arhiivi ning Ilmari Mannineni “Eesti rahvarõivaste ajalugu” ja Helene Kuma monograafiat “Eesti rahvavaibad.” Norra nahktekitegijaid kõrvutatakse Eesti gildides ja tsunftides tegutsevate ametimeestega. Lõputöö praktilises osas töötatakse läbi Norra traditsioonilised tekiõmblemise ja - trükkimise töövõtted.
  • Item
    Mulgi tanude tikanditest inspireeritud kaunistustega tänapäevaste suvekleitide kollektsioon
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Jaska, Külli; Tomberg, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Töös antakse ülevaade Mulgi tanudest ning nende kandmisviisidest. Käsitletakse kollektsiooni kavandamise ning valmistamise protsessi ning selgitatakse milliste omaduste põhjal on tehtud kanga valik. Põhjendatakse motiivide valikut ning tutvustatakse käsitsi tikitud motiivi teekonda tikandifailini ning sealt edasi masinaga väljatikkimiseni. Lõpuosa puudutab kleitide ning tikandite viimistlust. Märksõnad: Mulgi tanu, Mulgi naise peakate, Mulgi tikand, Mulgi tanu äärekirjad, linane kleit, Mulgimaa, linane, masintikand
  • Item
    Mulgi pitsilistest ja vikeldatud sõrmkinnastest inspireeritud kampsunite kollektsioon
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Jürisson, Heleri; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tomberg, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöö eesmärgiks on uurida kolme paari Mulgi pitsiliste sõrmkinnaste randmekirjade mustreid. Lõputöö loov-praktilise osas kavandatakse silmkoeliste kampsunite kollektsioon, mis koosneb viiest esemest. Tööproovide kudumisel kasutatakse erinevaid materjale ja saadud tulemuste põhjal valitakse kampsunite valmistamiseks sobilik materjal. Märksõnad: kudumine, masinkudumine, kinnas, kampsun, Mulgi, Paistu, linane lõng, meriinolõng, mohäär.