Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30332

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 71

Kalana trilobiidid: stratigraafiline ja paleoökoloogiline kontekst
(Tartu Ülikool, 2025) Pelska, Jane; Tinn, Oive, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Trilobiidid on väljasurnud lülijalgsed (Arthropoda), kes elasid kogu Paleosoikumi vältel. Eestist on neid leitud Kambriumi kuni Devoni kivimitest. Selles töös kirjeldatakse ja määratakse kolm eri liiki trilobiite: Proetus sp., Arctinurus ? norvegicus ja Stenopareia sp.. Kirjeldatud fossiilid on leitud Otisaare lubjakivikarjäärist, kus asub Kalana Lagerstätte. Kalana Lagerstätte on säilivus-Lagerstätte, kus paljanduvad Siluri vanused Raikküla lademe kihid. Antud karjäärist on leitud palju erinevaid fossiile, näiteks vetikaid (Dasycladales), meriliiliaid (Crinoidea), karpe (Bivalvia), rugoose (Rugosa), tabulaate (Tabulata) ja meriskorpione (Eurypterida).
Raman spectroscopy study of the sedimentary organic material thermal alteration in the Paleoproterozoic Francevillian Basin, Gabon
(Tartu Ülikool, 2025) Rahu, Georg; Kirsimäe, Kalle, juhendaja Romann, Tavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this master’s thesis was to discern the lateral and stratigraphic variability of thermal alteration in organic material and pyrobitumen (solidified petroleum) of the Franceville, Lastoursville and Okondja sub-basins of the Francevillian basin using Raman spectroscopy and reconstruct the extent of thermal overprint on preserved sedimentary organic material by diagenesis-metamorphism, later fluids and magmatism. Studied material was sampled from both drillcores and outcrops from the Franceville, Lastoursville and Okondja sub-basins. Spatial variation in temperature between the three sub-basins was detected with Franceville and Okondja having similar temperatures and Lastoursville having lower temperatures, though still over the threshold for biomarker preservation.
Ultraaluseliste ja aluseliste kivimite määramine masinõppe meetodil kasutades XRF andmeid puursüdamike F149 ja F270 näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Pettai, Karel; Vind, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk oli katsetada masinõppe meetodite sobivust ultraaluseliste ja aluseliste kivimite tuvastamiseks kasutades XRF andmeid puursüdamikest F149 ja F270. Uuringu andmed pärinevad Geotek MSCL-XYZ skaneerimisjaamast, mis töödeldi ja analüüsiti kasutades DataMosaic tarkvara. Töö tulemusel loodi mõlemast puursüdamikust pseudologid, mida võrreldi olemasolevate geoloogiliste kirjeldustega. Tulemused näitasid, et mitmed masinõppega tuvastatud aluselised intervallid kattusid varem kirjeldatuga. Samas jäid happelised ja moondelised kivimid raskesti eristatavaks ja sama ilmekalt ei kajastunud. Kokkuvõttes osutus meetod tõhusaks aluseliste kivimite tuvastamisel ja võib pakkuda laialdasemat kasutamist Eesti aluskorra uuringutes.
Insight into the sulfur cycle in the Baltic Sea surface sediments based on sulfur isotope records
(Tartu Ülikool, 2025) Roopõld, Krete; Liira, Martin, juhendaja Paiste, Kärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
This thesis explores the sulfur cycle in the surface sediments of the Northern Baltic Sea, focusing on the isotopic composition of reduced sulfur. Additionally, the work includes setting up and validating an extraction line for acid volatile sulfide (AVS) and chromium reducible sulfur (CRS) at the University of Tartu. The extraction line proved effective for extracting sulfur species for isotope analysis but requires further improvements for achieving quantitative recoveries. Isotopic analyses of AVS and pyrite sulfur from three stations revealed significant differences in δ34S values despite similar sediment composition. This study suggests that the differences are linked to depositional conditions such as water depth, sedimentation rate, and redox state that create variabilities in system openness. The findings highlight the complexity of sulfur cycling and the importance of integrating depositional context and geochemical data to interpret isotopic signals in marine sediments.
Liustiku alusvormid Lääne-Eesti rannikumeres ja nende morfomeetria
(Tartu Ülikool, 2025) Aia, Joosep; Hang, Tiit, juhendaja Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev magistritöö uurib Skandinaavia jääkilbi viimase, Hilis-Weichseli, jäätumise ajal kujunenud jääaluste pinnavormide levikut ja morfomeetrilisi tunnuseid Lääne-Eesti rannikumeres. Töö keskendub kolmele uuringualale, kus analüüsitakse liustikutekkeliste radiaalsete pinnavormide, voorte ja peenarvoorte, paiknemist ja morfomeetriat. Töö tugineb lehviksonari reljeefiandmetel, chirp-tüüpi geofüüsikalistel profiilidel ning neist tuletatud kõrgusmudelil. Töö tulemusel selgus, et liustiku alusvormid on oluliselt määral mattunud hilis- ja pärastjääaegsete setete alla. Tegu on voorte ja peenarvoortega, mis peegeldavad Hilis- Weichseli jää liikumise suunda jäätaande ajal. Pelgalt merepõhja reljeefi andmeid analüüsides võib väiksemate pinnavormide hulka tugevalt alahinnata, suuremate mõõtmed võivad aga olla moonutatud.
Tiskre soojuspuuraugu aluskorra kivimite soojusjuhtivus
(Tartu Ülikool, 2025) Raie, Grete; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev töö uuris Tiskres asuva soojuspuuraugus aluskorra kivimite soojusjuhtivust, et mõista piirkonna geotermilist potentsiaali. Töö käigus analüüsiti proove eri sügavustelt ning eri fraktsioonidega, et leida parimat analüüsi meetodit, mis selliste laboratoorsete katsete puhul töötaks. Töös selgitatakse välja kivimite soojusjuhtivused, toetudes tugevalt poorsusele, temperatuurile ning mineraalsele koostisele. Korrelatsioon poorsuse ja soojusjuhtivuse vahel viitab asjaolule, et poorsuse kasvuga soojusjuhtivus väheneb ning mõõtmised tehti, kasutades aeg-sõltuvaid meetodeid. Proovide analüüsimiseks kasutati kahte andurit: nõelandurit ja pinna-andurit, mis kumbki töötavad impulsside baasil. Nõelanduri puhul toodeti stabiilsemad ja usaldusväärsemad tulemused.
Mehhaaniliselt aktiveeritud Eesti glaukoniitliivakivi kaaliumväetise toormena
(Tartu Ülikool, 2025) Pihel, Richard; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev magistritöö uurib Eesti Leetse kihistu glaukoniitliivakivi potentsiaali jätkusuutliku kaaliumväetise allikana. Glaukoniit on kaaliumi- ja rauarikas savimineraal, mille mehaaniline aktiveerimine suurendab kaaliumi vabanemist. Uuringus rikastati proove, jahvatati neid planetaarse kuuluhmriga ning viidi läbi leostamiskatsed kaaliumi kättesaadavuse hindamiseks. Tulemused näitasid, et mehaaniline aktiveerimine suurendas kaaliumi lahustuvust kuni 70–80% kogu sisaldusest, eriti esimese 30 minuti jooksul. Kuigi tulemused on paljulubavad, kujutab rikastatud proovide kõrge kroomisisaldus endast keskkonnaohtu. Uuring viitab, et glaukoniit võib olla elujõuline kohalik alternatiiv tavapärastele KCl-väetistele, kui selle koostist ja töötlemist edasi arendada.
Randade erosioon tulevikukliima tingimustes ja nende tagasitäitmise võimalused Valgeranna näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Rohumägi, Katre; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärgiks on hinnata Valgeranna uuringuala näitel randade erosiooniga seonduvaid probleeme tänase ja tulevikukliima tingimustes ning analüüsida randade tagasitäitmise võimalusi rannikumere jõesuudmetesse kuhjunud setetega. Uuringu käigus võeti 71 liiva setete proovi Valgerannast ja Pärnu jõe kuhjekeha pinnalt ning ühest puuraugust. Lisaks sellele analüüsiti profiile aastate 2010-2025 vahel ning määrati kuhjekeha maht ja asend kasutades MapInfo programmi. Töö tulemusena selgus, et Valgeranna ligi 2 km erosioonialalt on kulutatud 34 000 m3 liiva. Valdavalt on rannas ülemises 20 cm kihis keskliiv ning sellest sügavamal peenliiv. Töö käigus uuritud Pärnu jõe kuhjekeha mahuks on umbes 21000 m3 ning sellest kasulikku materjali on umbes 16000 m3. Lõpp tulemusest selgus, et ülemine osa kuhjekeha liivast sobib Valgeranna tagasi täitmiseks.
Mustanina magnetanomaalia maalt ja õhust
(Tartu Ülikool, 2025) Riives, Martin; Plado, Jüri, juhendaja Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas magistritöös uuriti Mustanina (idapoolseim Jõhvi anomaaliate reas) magnetanomaaliat, eesmärgiga võrrelda kolmel erineval viisil (riiklik aero, drooni ja maapealne) saadud magnetomeetrilist andmestikku ja hinnata drooni-magnetomeetrist ja maapealse mõõdistusega saadud andmete kvaliteeti. Teiseks eesmärgiks oli modelleerida anomaaliat põhjustavat keha ning tulemuste põhjal arutleda keha olemuse üle. Välitöödelt saadud andmed korrigeeriti ööpäevaste variatsioonide suhtes ning interpoleeriti QGIS tarkvara abil. Kasutades droonimagnetomeetri andmeid, modelleeriti anomaaliat põhjustavat geoloogilist keha tarkvara Potent abil. Tulemused näitasid, et anomaalia amplituud on suurim maapealsete mõõtmiste alusel, samas kui drooniandmed pakkusid paremat ruumilist katvust. Aeromagnetiliste andmete katvus on kõige suurem, kuid anomaalia amplituud kõige väiksem. Modelleerimise ning analoogia tulemusel leiti, et anomaaliat põhjustab tõenäoliselt magnetiit, mille sisaldus magnetiitkvartsiidis peab olema vähemalt 3 %.
Composition of magnetite trace elements in the Jõhvi magnetic quartzite in north-east Estonia as an indicator of iron mineralization processes
(Tartu Ülikool, 2024) Ratt, Alvar; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this master’s thesis was to study the origin of the iron mineralisation in the crystalline basement from the Jõhvi magnetic anomaly, Estonia, using the geochemical analysis of the magnetite trace elements. Magnetite-bearing samples from the magnetite mineralisation intervals of drill cores PA-1 and PA-2 were described petrographically, and the trace element composition of the magnetite was characterised by using analytical scanning electron microscopy and laser ablation inductively coupled plasma mass spectrometry. The results of this study show that magnetite divides into different types depending on the host rock mineral composition. Compared to the previous studies on magnetite trace-element composition from various iron ore deposits, the initial origin of Jõhvi magnetite mineralization was most likely related to the formation of the banded iron formation (BIF). However, the trace-element composition of the magnetite has been changed due to orogenetic granulite facies regional metamorphism and alteration by hydrothermal fluids.
Üleujutatud Holotseeni rannikumaastikud Pärnu lahes
(Tartu Ülikool, 2024) Olesk, Art Kristjan; Rosentau, Alar, juhendaja; Hang, Tiit, juhendaja; Suuroja, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli selgitada Pärnu jõe vana sängi kulgemine Pärnu lahe põhjas, jõe oru setete stratigraafia, genees ja vanus ning seosed merevee taseme muutustega Holotseenis. Uuringu käigus interpreteeriti kokku 96 km seismo-akustilisi profiile, tehti 24 settesondeerimist ning kasutati erinevaid laboratoorseid meetodeid. Töö tulemusena selgus, et Pärnu jõe vana säng on Pärnu lahe põhjas jälitatav 12 km pikkuses lõigus. Jõe oru vanemad setted on ladestunud Joldiamere madalseisu ja Antsülusjärve transgressiooni alguses ning nooremad setted Varajase Litoriinamere madalseisu ja Litoriinamere transgressiooni ajal. Joldiamere madalseisu ajal võis veetase Pärnu lahes olla u 7,8 m madalam kaasaegsest veetasemest.
In situ detrital zircon U-Pb age dating in Lastoursville Sub-Basin carbonate-black shale deposits in Francevillian Basin, Gabon
(Tartu Ülikool, 2024) Kuusk, Carmel; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this master thesis was, first, to test the applicability of the in situ zircon U-Pb dating technique on small zircon grains from carbonate and black-shale rocks and, second, to refine the maximum depositional ages of the Paleoproterozoic sediments in the FB/FC formations of the Francevillian Basin in Gabon. Studied material was sampled in the carbonate-black-shale succession opened in LST12 drill core Lastoursville Sub-Basin of the Francevillian Basin. For detrital zircon dating drill core samples were scanned with a hand-held X-ray fluorescence spectrometer for the highest Zr content, and samples with zircon content over 400 ppm were chosen for further analysis. Three samples had zircon grains suitable for U-Pb dating using laser-ablation inductively coupled plasma mass spectrometry. The zircon grains yielded Pb-Pb ages mostly around 2860 Ma and did not show any systematic variation with respect to the zircon grain size. In one sample from the upper part of the studied succession, there was an indication of a population with Pb-Pb ages at ca 2200 Ma, which defines the maximum age of the sediments. Numerous zircon grains had microscopic galena (PbS) inclusions in them, and such grains were not suitable for U-Pb dating. The galena inclusions are a result of hydrothermal alterations; however, the timing and wider implications of such hydrothermal event(s) on the preservation state of the Francevillian sediments remain debatable.
Pakri poolsaare rannikust digitaalkaksiku loomine ja rannikumuutuste analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Harak, Tiina; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Pakri poolsaare pank on osa Põhja-Eesti klindist, mis on omakorda osa Balti klindist. See on avatud mere mõjudele kolmest küljest ning seetõttu toimuvad pangal regulaarselt varingud. Antud töös kasutatakse kaugseire meetodina droonifotosid, et luua fotogramm-meetrilised mudelid Pakri pangast ning võrrelda ja uurida panga muutuste kulgu aastatel 2015-2024. Selleks kasutatakse Agisoft Metashape ning CloudCompare pilvetöötlus programme. Lisaks kasutatakse vanu aerofotosid ning droonifotodest loodud ortofotosid, määramaks ranniku kuju ja taandumise kiirust erinevate aastate lõikes. Selleks kasutatakse QGis programmi. Käesoleva magistritöö eesmärk on luua fotogramm-meetrilised mudelid Pakri pankranniku muutuste seireks ning kasutada orto- ja aerofotosid ranniku taganemise kiiruse hindamiseks.
Pinnakatte paksuse kaardistamine ja kesk-devoni põhjaveekihi veejuhtivuse määramine Ülenurme ja Haaslava valla piirkonnas lähtuvalt tarbepuurkaevude andmetest
(Tartu Ülikool, 2014) Marga, Sven; Marandi, Andres, juhendaja; Polikarpus, Maile, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks on viimasel kümnendil Ülenurme ja Haaslava valla haldusalas rajatud puurkaevude andmete põhjal kaardistada pinnakatte paksust sh. ürgorgude asendeid korrigeerida. Lisaks hinnata piirkonnas olulise Kesk-Devoni põhjaveekompleksi veejuhtivust puurkaevude pumpamisandmete põhjal. Seostada leitud väärtusi ürgorgude leviku, puurkaevude sügavuse ja töötava osa pikkusega.
Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash filters: effect of hydraulic retention time and pollutants loading rate
(Tartu Ülikool, 2014) Plado, Maris; Kõiv, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Projekti “Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide omadused ja pikaajaline toimimine” raames käivitati 2013. aasta septembris Nõo reoveepuhasti juures välikatse, mis kestab 2015. aasta augustini. Käimasoleva välikatse eesmärgiks on leida sobilik spetsiaalselt fosfori-ärastusele orienteeritud puhastus-süsteem haja-asustuses paiknevatele majapidamistele, väikeasulatele, ettevõtetele jne. (reostuskoormus 5 kuni 500 IE). Katse hindab varasemate uurimustööde käigus efektiivseks osutunud hüdratiseerunud põlevkivituha pikaajalist fosfori sadestamise (Ca-fosfaadina) potentsiaali ning materjali eluiga kõrge reostuskoormuse korral. Täismõõtmetes katse, mis imiteerib 5 IE suuruse reostuskoormusega reoveeallikat (nt. eramajapidamine), koosneb eelpuhastus etapist (2 m3septikust; NS) ja kahest paralleelselt töötavast pinnasfiltersüsteemist, mis erinevad ainult hüdraulilise režiimi poolest (see mõjutab reovee viibeaega filtris). Esmane reovee puhastus toimub vertikaalvoolulistest pinnasfiltrites (NV1 ja NV2, mõlema maht 3 m3), milles on filtermaterjaliks erineva fraktsiooniga kergkruus. Sekundaarne puhastus toimub horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites (NH1 ja NH2; mõlema filtri maht 8 m3), mille täitematerjaliks on hüdratiseerunud põlevkivituhk. Esimene pinnasfiltersüsteem (NV1+NH1) on stabiilse hüdraulilise režiimiga (perioodiliselt iga 40 minuti tagant (0,55 m3/d) ning teise pinnasfiltersüsteemi (NV2+NH2) korral imiteerib režiim ühepereelamu reoveeteket – hommikuti/õhtuti ja nädalavahetuseti on vee kasutus intensiivsem (5 päeva nädalas 0,4 m³/d ja 2 päeva 0,9 m³/d). Mõlema pinnasfiltersüsteemi hüdrauliline koormus on aga sama – 3,83 m3/nädalas. Käesoleva magistritöö eesmärkideks on:  analüüsida hüdratiseerunud põlevkivituha P-ärastuse efektiivsust kõrge reostuskoormusega katses;  kindlaks määrata eelpuhastuse ja esimese astme puhastuse roll orgaanilise aine ja teiste reoainete eemaldamises;  hinnata erineva hüdraulilise režiimi mõju fosforiärastusele hüdratiseerunud tuhas;  uurida kõrge reostuskoormuse mõju hüdratiseerunud tuha efektiivsusele ja jälgida reostuse levikut tuhafiltrites.
Soojuskaamera abil põhjavee väljavoolude uurimine Pudisoo näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Vits, Karmen; Kohv, Marko; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põhjavee väljavoolud jõgedes on muutumas eluliseks ökosüsteemide kui ka kohalike elanike jaoks kliima soojenemise taustal. Külmad põhjavee väljavoolud pakuvad jahedaveelistele liikidele, näiteks lõhilastele, varjupaika kuumadel suvedel ning aitavad veeorganismidel ellu jääda. Käesoleva töö eesmärk on kaardistada põhjavee väljavoole Pudisoo jões, kasutades selleks termokaamerat mehitamata õhusõidukil, kuid mõõta ka jões paiknevate allikate elektrijuhtivust. Põhja- ja pinnavee temperatuuride erinevused on suurimad talvel ja varakevadel ning just siis viidi läbi ka drooniga lendamised ja andmete kogumine.
Soome lahe raua-mangaani konkretsioonide keemiline ja mineraloogiline koostis ning võimalikud tekkeprotsessid
(2023) Ojap, Johanna Maria; Liira, Martin, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida Soome lahe raua-mangaani konkretsioonide keemilist ja mineraloogilist koostist ning elementide levikut ning mõõta orgaanilise süsiniku (δ13Corg) isotoopväärtusi, mille alusel interpreteerida Kambrium-Vendi põhjaveekihi taandavate fluidide mõju raua-mangaani konkretsioonide tekkimisele. Kogutud proovide analüüsimisel selgus, et Kambrium-Vendi metaanirikka põhjavee mõju raua-mangaani konkretsioonide tekkele on tõenäoliselt marginaalne. Ilmnesid ka selged keemilised ja mineraloogilised erinevused eri morfoloogilist tüüpi raua-mangaani konkretsioonide vahel.
Arseeni ärastamine põhjaveest – rauaärastusseadmete töö efektiivsus ja laborikatsed
(Tartu Ülikool, 2023) Krull, Annamaria; Karro, Enn, juhendaja; Männik, Magdaleena, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arseen on inimorganismile toksiline element, seetõttu on Eestis joogiveele kehtestatud arseeni piirsisalduseks 10 μg/L. 2017. aastal tuvastati Tartu linna põhjaveevarude ümberhindamise käigus joogiveele kehtestatud piirsisaldusest kõrgemaid arseeni sisaldusi. Arseen on võimeline adsorbeeruma rauaühendite pinnale, mille tulemusena eemaldub arseen veest. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, kui tõhusalt eemaldavad põhjaveest arseeni töötavad rauaärastusseadmed ja kui efektiivsed on erinevad filtermaterjalid ning rauaühendid arseeni ärastamisel. Töö raames uuriti viie puurkaevu puhul vee keemilise koostise muutust enne ja peale rauaärastusseadmeid, ning teostati kaks arseeni ärastamise laborikatset, mille raames katsetati kolme erineva filtermaterjali (kvartsliiv, greensand ja birm) arseeni sidumisefektiivsust.
Turba geotehnilised parameetrid ja nende seosed turba füüsikaliste omadustega
(Tartu Ülikool, 2022) Sarap, Grete Sabine; Paat, Raul, juhendaja; Jõeleht, Argo, juhendaja; Talpsep, Annette, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kuna turvas on väga kokkusurutav, nõrk ja suure omaduste varieeruvusega pinnas, on oluline enne ehitustegevust või veetaseme langetamist määrata turbapinnase geotehnilisi omadusi. Kompressiooni- ja filtratsiooniparameetreid on võimalik kirjeldada laboratoorsete katsetega, mis on aga aeganõudvad ja seega kallid katsed. Seetõttu oleks mõistlik hinnata turba ehitusgeoloogilisi parameetreid läbi lihtsamini leitavate füüsikaliste omaduste. Käesoleva magistritöö käigus viidi läbi laborikatsed Kaasiksoost ja Selisoost pärit erinevat tüüpi turbaproovidega filtratsioonikoefitsiendi ning kokkusurutavuse omaduste määramiseks. Lisaks määrati ka proovide füüsikalisi omadusi. Töö eesmärgiks on analüüsida seoseid geotehniliste parameetrite ja füüsikaliste omaduste vahel ning leida seeläbi lihtsamaid viise, kuidas vajumisarvutusteks vajalikke parameetreid määrata.
Palaeozoic carbon isotope anomalies and sample-scale component analysis
(Tartu Ülikool, 2022) Martin, Imre Andreas; Ainsaar, Leho, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Paleosoikumi karbonaatsete settekivimite süsinuku isotoopkoostise uuringud on peaaegu eranditult keskendunud täiskivimi analüüsidele, et rekonstrueerida paleokliimat, eeldades isotoopkoostise piiratud heterogeensust proovi-skaalas. Mitmed uuringud on aga näidanud, et erinevate kivimi komponentide δ13C väärtused võivad võrreldes täiskivimiga oluliselt erineda. Erilist tähelepanu on pööratud positiivsetele δ13C ekskursioonide uurimisele, mis tõenäoliselt peegeldavad kindlaid kliimasündmusi. Antud töö keskendub kahele suurimale Paleosoikumi δ13C ekskursioonile, Hirnanti Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (HICE) Ordoviitsiumi ajastu lõpus ja Kesk-Ludfordi Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (MLCIE) Siluri ajastul. Varasemad täiskivimi uuringud on näidanud kõrgete δ13C väärtustega karbonaatkivimite intervallide esinemist Balti piirkonna läbilõigetes, mis stratigraafiliselt vastavad HICE ja MLCIE esinemise tasemetele. Uurimaks nende kõrge δ13C väärtusega kivimite isotoopkoostise homogeensust, valiti eelnevalt teostatud täiskivimi analüüside tulemuste põhjal kaks proovi, Põhja-Eesti Pandivere piirkonna Karinu ja Kamariku puursüdamike HICE intervallis, üks proov Lõuna-Eesti Otepää südamiku HICE intervallist ja kaks proovi Kesk-Leedu Vidukle puursüdamiku MLICE intervallist. Prooviskaalas teostatud mass-spektromeetriliste (IRMS ja SIMS) analüüside tulemused näitavad, et isegi väikestest proovidest saadud erinevate kivimkomponentide koostise hajuvus keskmisest ning täiskivimi väärtusest suureneb koos analüüsitud materjalide litoloogilise heterogeensuse suurenenemisega. Piiratud heterogeensust proovi-skaalas ja head vastavust täiskivimi δ13C väärtustega on näha mikriitsetes proovides, samas kui mudalis-teraliste ja teraliste lubjakiviproovide δ13C väärtuste vahemik on kuni 5‰ ning mitmete komponentide väärtused on kuni 3‰ raskemad kui täiskivimi väärtused. Litoloogiliselt erinevatele proovidele tehtud uuringu tulemusena on võimalik anda enne proovide analüüsimist hinnang, vähendades proovide arvu ning samal ajal säilitades andmete usalduväärsust, et rekonstrueerida δ13C kõveraid, mis võiksid täpsemini peegeldada settimisaegseid tingimusi. Umbes 3‰ δ18O varieeruvust on näidatud litoloogiliselt kõige heterogeensemas Otepää proovis ning saadud kombineeritud andmed kinnitavad, et isotoopsignaalid ei ole täielikult diageneesist mõjutatud. Lisaks võib kõrge magneesiumi sialdusega materjalides näha 18O-ga rikastumist (∼1‰), mida toetavad ka varasemad uuringud.

Sirvi

Viimati lisatud