AAI bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30966

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 478

Naise kuvandi muutus Eesti kujutavas kunstis 1970ndatel
(Tartu Ülikool, 2024) Raudvassar, Liiso; Rajavee, Holger juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Põhiseaduse kolmas rahvahääletus (14.–16.10.1933) ringkonnakomiteede protokollide põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Kõllamaa, Rain Alvar; Pajur, Ago juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Looduslike pühapaikade kaitse: õiguslikud aspektid ja probleemid Valjala kihelkonna näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Kupits, Eeva Helga; Konsa, Kurmo juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Auto-tankirügement aastatel 1928–1940
(Tartu Ülikool, 2024) Savolainen, Rauno; Pajur, Ago juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kasulikkus, ilu ja vastupidavus ideaallinna loomisel. Juhtumianalüüs Leon Battista Alberti "De Re Aedificatoria" ja Filarete "Libro Architettonico" näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Nõgel, Eliise Marie; Ormisson-Lahe, Anu juhendaja; Rajavee, Holger juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Does Russian Impressionism exist?
(Tartu Ülikool, 2024) Feizulla, Renata; Rajavee, Holger juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Baltisakslus pärast II maailmasõda Baden-Württembergi liidumaa näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Sillajõe, Martha Marie; Liivik, Olev; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Baden-Württembergi liidumaa näitel Saksamaal üles kasvanud Eesti taustaga baltisakslaste järeltulijate, kelle pered asusid ümber 1939–1941, suhet baltisaksluse ja Eestiga. Töös otsiti vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: millised tegurid iseloomustasid 1939–1941 ümberasunud baltisakslaste ja nende perekondade kohanemist 1940.–1950. aastatel Baden-Württembergis, milline on ümberasujate järeltulijatele suhe baltisakslusega ning milline on ümberasujate järeltulijate suhe vanemate päritolumaaga. Töö põhineb autori läbi viidud intervjuudel baltisaksa ümberasujate järeltulijatega, kes sündisid 1940. aastatel väljaspool Eestit. Intervjuudest ilmneb, et 1940.–50. aastatel mõjutasid baltisakslaste kohanemist majanduslikud raskused ja uus švaabi kultuuriruum. Enamike baltisakslaste peresid hoidsid Baden-Württembergis kaasmaalastega kokku, osaledes baltisaksa seltsielus. Kodus olid au sees balti köök, kirjandus ja ajalugu. Ühe intervjueeritu puhul tuli välja, et mõned baltisaksa päritolu isikud hoidsid sihilikult baltisaksa kogukonnast eemale. Intervjueeritud baltisaksa järeltulijad identifitseerivad ennast erinevalt. Ennast määratletakse nii läbi baltisaksa kui ka saksa identiteedi. Eesti taustaga baltisakslaste järeltulijad peavad baltisaksluse osaks sidet Eestiga. Enamike intervjueeritute kodus räägiti vanemate kodumaast palju ja kõik ümberasujate järeltulijad on Eestit külastanud.
Narva kodanikkond Rootsi linnaseaduse alusel 17. sajandil (aastani 1667)
(Tartu Ülikool, 2025) Kongi, Kristin; Küng, Enn juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö „Narva kodanikkond Rootsi linnaseaduse alusel 17. sajandil (aastani 1667)“ põhifookus on lähemalt uurida kodanikuks saamise kriteeriume ja protsessi varauusaegses Narvas. Töö ajaline raam keskendub 17. sajandi kahele esimesele kolmandikule. Uurimuses püütakse allikakriitilisel meetodil arhiiviallikatest kogutud informatsioonile tuginedes vastata küsimusele, kuidas ja milliste printsiipide alusel toimus uuskodanike vastuvõtt, kas Narva raad juhindus uute kodanike vastuvõtmisel Rootsi linnaseaduses fikseeritud printsiipidest või kohapeal välja kujundatud normidest? Vastuse neile küsimustele leidmiseks on kõige olulisima allikaliigina läbi töötatud Narva rae 17. sajandi (1607–1667) protokollid.
Tartu Linna 17. Algkool 1926-1940
(Tartu Ülikool, 2025) Tõnismäe, Anni; Raudsepp, Anu juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Uurimistöö keskendub Tartu linna 17. algkooli (juudi algkooli) tegevusele aastatel 1926–1940 ning analüüsib 1925. aasta kultuurautonoomia seaduse rakendumist ühe kooli näitel. Lähtuvalt arhiiviallikatele ja perioodikale tuginevast analüüsist käsitletakse õpetajaskonna ja õpilaskonna kujunemist, õppetöö korraldust, keelepoliitikat ning rahastamise eripärasid. Tööst ilmneb, et Tartu linna 17.algkool suutis kultuuriautonoomia raames säilitada oma keelelise ja kultuurilise eripära, pakkudes juudi kogukonnale väärtuslikku haridust keerulistes tingimustes.
Nõukogude sõjamonumendid Eestis aastatel 1944–1955
(Tartu Ülikool, 2025) Sõnum, Ranno; Tannberg, Tõnu-Andrus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Käesolevas bakalaureusetöös on antud ülevaade Nõukogude sõjamonumentide rajamisest Eestis aastatel 1944–1955. Töö keskendub eelkõige sõjamonumentide rajamise korralduslikule poolele ja täpsemalt, kuidas see oli Eestis reguleeritud Nõukogude okupatsioonivõimu poolt Teise maailmasõja lõpus ning esimesel sõjajärgsel kümnendil. Lisaks sellele uuritakse, kuidas oli reguleeritud ja leidis aset sõjahaudade rajamine, sest enamik sõjamonumente püstitati langenud punaarmeelaste ühishaudadele. Ühtlasi on töös laiema konteksti andmiseks ülevaade, kuidas toimus Nõukogude sõjamonumentide püstitamine okupeeritud Leedus ja Ida-Saksamaal ning laiemalt Nõukogude Liidus Teise maailmasõja eel ja ajal. Samuti on töös eraldi juhtumiuuringuna antud ülevaade nn Suure Isamaasõja Võidu monumendi rajamise katsetest Tallinnasse aastatel 1944–1945, 1947, 1952–1953.
Laimamine ja auhaavamine eestikeelses ajakirjanduses: kohtukaasused 19. sajandi lõpuveerandil
(Tartu Ülikool, 2025) Nüganen, Sonja; Seppel, Marten juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Töö uurib auhaavamist ja laimu eesti ajakirjanduses aastatel 1875–1900, keskendudes juhtudele, kus laimatud inimesed on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole. Töö esimene osa keskendub pigem auhaavamisele ajakirjanduses, teine aga auhaavamiskaasustele kohtuinstantsides. Peamiste allikatena on kasutatud Eesti Rahvusarhiivi arhiivmaterjale: kohtuakte ning kaebajate ja kaebealuste kirju, mis pärinevad erinevate kohtuinstantside arhiividest. Töö tulemusel selgub, et auhaavamine oli ajakirjanduses võrdlemisi levinud ning selle eest oli võimalik end kohtulikul teel kaitsta. Samuti, et kaebajad olid kohtus sageli edukad. Auhaavamine oli 19. sajandi lõpu eestikeelses ühiskonnas üsna tõsine rikkumine
Tubakareklaamid Eesti ajalehtedes aastatel 1920-1940: korpusepõhine analüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Lust, Tormi; Rahi-Tamm, Aigi juhendaja; Tinits, Peeter juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Ajalehtede digiteerimine pakub ajaloolastele innovaatilisi võimalusi uurida kultuuriloolisi nähtusi senisest mahukamalt ja mitmekesisemate meetoditega. Käesolev töö annab ülevaate tubakatööstuse ajaloost ja selle uurimisseisust ning loob tulevastele uurijatele reprodutseeritava töövoo seni väheuuritud ajalooliste reklaamide analüüsimiseks digiteeritud ajalehtedes. Töövoo ja korpuse koostamiseks kasutati DIGARi allikaid ja Rahvusraamatukogu digilabori tööriistu. Töövoo kvaliteeti hinnati lähilugemise kaudu, tuues välja tekstituvastuse ja ajalehekuulutuste ehk reklaamide segmenteerimisega seotud väljakutsed. Uurimisobjektiks on Eesti tubakareklaamid aastatest 1920-1940, mille analüüs keskendub reklaamikeele muutustele ja arengutele. Kõige sagedamini esinesid hinna ja kogusega seotud sõnad, omadusi kirjeldavad terminid ning erinevad kaubamärgid. Loodud töövoog ja korpus on avalikult kättesaadavad, pakkudes alusmaterjali edasisteks uuringuteks.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu Repatrieerimise osakonna tegevus Saksamaal asuvate eestlaste repatrieerimiseks perioodil 1945 – 1953
(Tartu Ülikool, 2025) Benno, Anna Elisabeth; Tannberg, Tõnu-Andrus juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalureusetöö uurib Eesti NSVs Saksamaa suunal toimunud repatrieerimistööd, keskendudes täpsemalt seda korraldanud institutsionaalsele raamistikule, kasutatud meetoditele ja nende edukusele. Erilise vaatluse alla on võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Repatrieerimise Osakond, mis tegutses aastatel 1945–1953. Kasutatud meetodid on jagatud massimeediaks ja individuaalseks lähenemiseks, mis vastavalt kätkevad endas erinevaid repatrieerimisorganite poolt väljaantud materjale ning kirju, mida Saksamaal asuvatele põgenikele Eestist saadeti. Allikaliselt toetub bakalaureusetöö peamiselt Rahvusarhiivis tallel olevale ENSV Ministrite Nõukogu (kuni 1946 – Rahvakomissaride Nõukogu) repatrieerimise osakonna arhiivile (ERA.R-1789). Bakalaureusetöö üldiseks järelduseks on, et repatrieerimistöö oli ebaedukas.
Lääneriikide humanitaarabi Eesti lastele aastatel 1919-1922
(Tartu Ülikool, 2025) Kopliste, Kaisa; Rahi-Tamm, Aigi juhendaja; Kikkas, Toivo juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö käsitleb lääneriikide humanitaarabi Eesti lastele aastatel 1919-1922. Esimese maailmasõja ja Vabadussõja järel valitsenud keerulises sotsiaalmajanduslikus olukorras vajas Eesti välisabi nii näljahäda vältimiseks kui riigi stabiliseerimiseks. Uurimus analüüsib nelja peamist Eestis tegutsenud abiorganisatsiooni – Ameerika Abiandmise Administratsiooni, Ameerika Punase Risti, Hoia Lapsi fondi ja leedi Muriel Pageti missiooni – tegevust Eestis. Nende organisatsioonide kaudu jõudis Eestisse toidu- ja riideabi ning meditsiiniline abi kliinikute, medõdede, ravimite jt haiglatarvete näol. Töös käsitletakse abi jaotamiseks loodud süsteeme ja võrgustikke ning abikriteeriumite subjektiivsusest tekkinud probleeme kogukondades. Samuti analüüsitakse humanitaarabi poliitilisi ja majanduslikke tagamaid ning mõju.
Varajased prohvetid ja Iisraeli ning Juuda kuningriikide ühiskond 8. sajandil e.m.a.
(Tartu Ülikool, 2025) Piiskoppel, Kirke; Kõiv, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö käsitleb 8. sajandi e.m.a Juuda ja Iisraeli kuningriikide ühiskondlikku olukorda, keskendudes eelkõige sotsiaalsele kihistumisele ja ühiskondlikele pingetele. Uurimuse aluseks on neli 8. sajandi e.m.a kaasaegset Heebrea Piibli prohvetit – Jesaja, Miika, Aamos ja Hoosea –, kelle kuulutustes peegelduvad teravad ühiskonnakriitilised seisukohad. Prohvetiraamatutes esile toodud probleemid hõlmavad ebaausust, moraalitust, ekspluateerimist, korruptsiooni ja eliidi pillavat eluviisi. Töö ühendab Heebrea Piibli materjali arheoloogiliste leidudega, et analüüsida, kes olid ühiskonnas rõhujad ja kes kannatajad.
Hereesia defineerimine Philippe IV Ilusa [1285–1314] valitsusajal Marguerite Porete’ (†1310) elukäigu ja tema teose "Le Miroir des âmes simples anéanties et qui seulement demeurent en vouloir et désir d'amour" näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Tilk, Ann Marii; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Töö fookuses on begiini Marguerite Porete’ (†1310) süüdimõistmine ketserluses ja selle kontekst 14. sajandi alguse Prantsusmaal, eesmärgiga uurida, kas Marguerite’i kohtuprotsessil langetatud otsust mõjutasid kiriku teoloogilised seisukohad või ilmaliku võimu, eriti Prantsuse kuninga Philippe IV [1285–1314] poliitilised huvid. Seejuures tuginetakse Marguerite’i teose „Lihtsate hingede peegel” ingliskeelsele tõlkele (tlk Ellen L. Babinsky, 1993), kohtuprotsessi käigus koostatud dokumentidele ja kahele Vienne’i kirikukogu dekreedile (Ad nostrum ja Cum de quibusdam mulieribus). Töö oluliseks tulemuseks on teadmine, et kuigi Marguerite’i tekst sisaldab teoloogiliselt mitmeti tõlgendatavaid väiteid, oli otsus ta ketserina surma mõista mõjutatud eelkõige ilmaliku võimu ja kiriku soovist tugevdada kontrolli kirikustruktuuri väliselt tegutsevate vagadusliikumiste üle. Vastavalt ilmestab Marguerite’i juhtum kaasaegset ilmaliku ja vaimuliku võimu vahelist võitlust, kes – ja millistel tingimustel – saab ja tohib ühiskonda ja selle liikmeid reguleerida ja kontrollida.
Kolmanda Reichi sõjapropaganda kahe lahinguoperatsiooni näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Lõhmus, Leho; Mertelsmann, Olaf, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Käesolev bakalaureusetöö uurib Kolmanda Reichi sõjapropagandat Teises maailmasõjas lahinguoperatsioonide „Taifuun“ ja „Tsitadell“ näitel. Töö peamine eesmärk on selgitada, kuidas propaganda lahingusündmustikku avalikkusele läbi peavoolumeedia kajastas ning hinnata propaganda tõepärasust tuginedes ajaloolistele andemetele. Peamine allikmaterjal on Saksa okupeeritud Eestis avaldatud ajaleht Postimees ja Saksamaa päevaleht Kölnische Zeitung. Ekskursina on pisteliselt võrreldud ka Nõukogude sõjapropaganda olemust väljaande Rahva Hääl põhjal. Kõige olulisema järeldusena saab nimetada, et Saksa sõjapropaganda toimis kõige efektiivsemalt võidukas sõjaseisus, kuid muutused lahingusündmustikus nõudis propaganda ümberkohandamist vastavalt olukorrale.
Balti riikide välispoliitika ja julgeolekuotsingud Itaalia-Etioopia sõja ning kollektiivse julgeolekusüsteemi kriisi valguses, 1935-1936
(Tartu Ülikool, 2025) Vaher, Siim; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö uurib Itaalia-Etioopia sõja mõju Balti riikide ehk Eesti, Läti ja Leedu välispoliitikale vahemikus 1935–1936. Etioopias 1935. aastal alanud konflikt ei jäänud ainult lokaalseks sõjaks Aafrikas, vaid kujunes rahvusvahelise olulisusega sündmuseks, näidates Rahvasteliidu kollektiivse julgeoleku süsteemi nõrkust. Kasutades võrdlevat analüüsi ning arhiivimaterjali Eestist, Lätist ja Leedust, väidab töö, et sõda mõjutas kolme Balti riigi välispoliitikat riikide tegevuse kaudu Rahvasteliidus ja teisalt suurendas kolmes riigis usaldamatust Rahvasteliidu kollektiivsesse julgeolekusse. Ometi jäid kolm riiki Rahvasteliitu toetama, kuna paremaid võimalusi, sealhulgas omavahel koostöö suurendamist, julgeoleku tagamiseks vastusena kollektiivset julgeolekut tabanud kriisile leida ei suudetud.
Etnilisus kui konfliktiallikas iseseisvas Nigeerias 20. sajandil
(Tartu Ülikool, 2025) Vainura, Andres Jaan; Veski, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Käesolev lõputöö analüüsib etniliste konfliktide põhjuseid, päästikuid ja korduvaid mustreid iseseisvas Nigeerias 20. sajandil. Töö keskendub etnilisuse rollile poliitiliste ja sotsiaalsete pingete kujunemisel, käsitledes koloniaalajastu pärandit, institutsionaalset ebastabiilsust ning loodusvarade, eriti nafta ümber kujunenud võimuvõitlust. Töö toetub Stefan Wolffi konfliktimudelile ning kasutab kvalitatiivset juhtumianalüüsi, keskendudes Biafra sõjale ja konfliktidele Nigeri delta piirkonnas. Töö järeldab, et Nigeeria etnilised pinged ei ole üksnes identiteedipõhised, vaid suuresti majanduslikult ja poliitiliselt motiveeritud. Etnilisus toimib pigem instrumendina võimu ja ressursside ümber toimuvates pingetes.
"Uue Euroopa" idee kujunemine ning selle kuvand Eesti ajalehtedes Eesti Sõna, Maa Sõna ja Postimees 1941-1944
(Tartu Ülikool, 2025) Käärik, Magnus; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Uurimuses avati esiteks natsionaalsotsialistliku Uue Euroopa idee ajalooline kujunemine, keskendudes eelkõige 19. ja 20. sajandi autoritele, kes mõjutasid natsionaalsotsialiste varasematest vahetumalt. Teiseks anti ülevaade Uue Euroopa (die Neuordnung Europas, das neue Europa) idee kujutamisest ajalehtedes Eesti Sõna, Maa Sõna ja Postimees Eestis II maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944. Mainitud ajalehed valiti seetõttu, et neil oli kõnealusel perioodil suurim mõju, st suurim tiraaž ja lugejaskond. Uue Euroopa kuvandi kirjeldamisel keskenduti neljale kesksele aspektile: piirid, majandus, sotsiaalelu ning kultuur. Samuti avati töös propaganda mõiste ja praktiline roll ning anti ülevaade Saksa okupatsiooni aegsest ajakirjandusest.

Sirvi

Viimati lisatud