Postimehe paber- ja veebiväljaande lugemine üliõpilaste hulgas
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolev magistritöö uurib võrdlevas plaanis Postimehe paber- ja veebiväljaande lugemispraktikaid ühe mingite tunnuste poolest homogeense grupi seas. Uurimusega sooviti välja selgitada, kuivõrd erineb materjali loetavus veebi- ja paberväljaandes – millised lood ja teemad saavad rohkem tähelepanu; millised artikleid ja teemasid üldisemalt loetaks tähelepanelikumalt; kui palju erinevaid teabeühikuid korraga haaratakse ning kas see number on suurem veebi- või paberväljaande puhul. Samuti huvitas autorit, kuidas uuritavad ise oma valikuid põhjendavad.
Kõnealused küsimused on iga toimetuse jaoks ülimalt olulised mitmel põhjusel – kõige olulisem on kommunikaatori jaoks mõista, kuidas käita ja säilitada auditooriumi tähelepanu, vältida tõrjehäälestust, saavutada arusaam ja teate oluliseks pidamine (Vihalemm 2009). Digitaalse veebimeedia tulek on kaasa toonud selle, et uudisvoog on väga mitmekesine ning kiiresti vahelduv. Küsimus on, kuidas lugeja selle sees toime tuleb ja eristab mürast endale vajaliku teabe. Teine oluline küsimus on see, millist rolli mängib 24-tunnise ringlusega paberväljaanne pidevalt uueneva veebiväljaande kõrval. Mida lugeja paberväljaandest ootab ja kas tema ootused saavad täidetud?
Kuna töös kasutatud meetod ei võimalda uurida väga suurt rühma, siis pidas töö autor vajalikuks keskenduda ühe sarnase grupi lugemisvalikutele, et oleks võimalik teha antud grupi valikute ja praktikate osas suuremaid üldistusi. Käesolevas töös uuriti 101 Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna õpilase paber- ja veebiväljaande lugemispraktikaid. Tegemist on grupiga, kes on aktiivsed Postimehe veebiväljaande lugejad. Seega on toimetuse jaoks oluline teada, mida ja miks eelistatakse lugeda veebiväljaandest ja mida paberväljaandest, et muuta grupi jaoks atraktiivsemaks ka paberväljaanne, mis peab konkureerima veebiväljaande eripäradega (multimediaalsus, interaktiivsus, kohesus ja kõikjalviibimine, hüpertekstuaalsus). 35 tudengiga viidi läbi think-aloud vaatlus, mis tähendab, et veebiväljaande lugemise hetkel põhjendas tudengi valju häälega oma lugemisvalikuid. 66 tudengit lugesid vaatlusega samal päeval Postimehe paberväljaannet. Enamiku uurimuses osalenud tudengite lugemisharjumusi võib iseloomustada järgmiselt:
- Postimeest loetakse pigem veebiväljaandena;
- Veebiväljaannet külastatakse mitu korda päeva jooksul; - Korraga kulutatakse veebiväljaandele 5 kuni 10 või 10 kuni 15 minutit;
- Postimehe paberleht satub pooltele lugejatele vähemalt korra nädala kätte;
- Paberlehe lugemisele kulub korraga 15-20 või 20-30 minutit;
101 tudengi lugemisvalikud kirjutati üles ning märgiti seejuures juurde, kas teabeühik loeti läbi osaliselt või täielikult. Kvalitatiivset sisuanalüüsi meetodit kasutati, et analüüsida think-aloud vaatluses välja koorunud suulisi protokolle. Paberväljaande lugejad said soovi korral samuti oma valikuid kommenteerida.
Vihalemm ja Lauristin (1977) jagavad teate vastuvõtu kolmeks erinevaks etapiks. Tähelepanu fikseerumisega teatele saab alguse eelkommunikatiivne etapp. Teate sisu ja mõtete mõistmisega saab alguse kommunikatiivne etapp, mille jooksul tuntakse ära teates kasutatavate märkide tähendused. Järelkommunikatiivne etapp koosneb hetkemõju avaldumisest käitumises ja mõju kinnistumisest. Antud töös keskendutakse eelkõige eelkommunikatiivsele ja kommunikatiivsele etapile ning uuritakse, millised tegurid neid etappe kõige enam mõjutavad. Teate vastuvõttu mõjutavaid tegureid saab jagada: 1) teate tegurid; 2) allika tegurid; 3) olukorra tegurid; 4) vastuvõtja tegurid (Vihalemm 2009). Käesolevast uurimusest selgus, et artikkel valitakse lugemiseks, kui see on seotud 1) lugeja õpingute või huvialadega; 2) lugeja või tema lähedaste kogemustega või 3) lugejale lähedase paigaga. Opermann(2009) tõi välja, et lugeja tähelepanu haarab just tema igapäevase eluga (töö- või tegevusalaga) haakuv materjal.
Lugemine katkestati veebiväljaandes siis, kui esimestest lõikudest oli võimalik välja lugeda artikli tuuminformatsioon ning see ei paelunud konkreetsel hetkel piisavalt, et lugeda pikemat käsitlust. Sageli oli lugejal juba eelnevalt pealkirja lugedes tekkinud vaid mõni konkreetne küsimus, millele ta artiklist vastust asus otsima. Sellele küsimusele vastuse leides, uuritav katkestas lugemise. Pealkiri funktsioneeris sellistel puhkudel enamasti tavaliste huviäratajana, kuid tuli ette ka seda, et pealkiri tekitas lugejas ootuseid, mida artikkel ise rahuldada ei suutnud. Harvem katkestati artikli lugemine, kui see oli liiga pikk ja detailne.
Selgus, et paberväljaandest ei valita artiklit lugemiseks siis, kui see käsitleb teemat, millest uuritav on varasemalt juba lugenud. Kuna lugejaskonnaks olid aktiivsed veebimeedia tarbijad, siis võib seda ette tulla, kuna osa veebi- ja paberväljaande materjalidest siiski kattub. Paberväljaandes takistas veeruuudiste lugemist see, et need olid lugejate jaoks ka ebameeldivalt väikeses kirjas. Samuti ei olnud lugejate jaoks atraktiivsed teemad, millega lugeja end seostada ei suutnud
Mõnevõrra üllatuslikuna selgus, et artikkel loetakse lõpuni sagedamini veebiväljaandes, ehkki võiks arvata, et paberväljaannet lugedes on lihtsam artiklile keskenduda ja see omakorda soodustab ka seda, et artikkel loetakse sagedamini läbi. Praktikas loeti valitud artikkel lõpuni veebiväljaandes 58% juhtudest ja paberväljaandes 41% juhtudest.
Kogu töö põhjal on võimalik välja tuua järgmised soovitused ja tähelepanekud toimetusele:
- Lugemisvalik sõltub teema lähedusest lugejale (seega on seotud nii teate kui ka vastuvõtja teguritega) – eriliselt paeluvad lugejaid artiklid, mis kajastavad lugeja hobi või huvialaga seotud teemasid, kuid veebiväljaande lugeja otsib ka üha enam praktilist informatsiooni andvat lugemismaterjali. Siinkohal tuleks veebitoimetusel järele mõelda, kas eesmärgiks on rahuldada lugeja huvi või harida lugejat ja aidata tal mõtestada teatud sündmuseid lahti. Pidevalt praktiliste nõuannete jagamine võib kaasa tuua selle, et harivad ja ühiskondlikud olulised teemad ei pääse mõjule.
- Artikli autor olulist rolli ei mängi juhul kui tegemist ei ole arvamusartikliga. Viimaseid veebiväljaandest väga lugeda ei soovita.
- Teate vastuvõtul on olulised olukorra tegurid. Kui ühiskonnas on ärev periood, siis ootab lugeja veebiväljaandest uuenduste kohta pidevalt uut teavet. Samas ei jõua lugeja iga uue infokilluga end kurssi viia, mistõttu võiks toimetus teha veebiväljaandesse päevakokkuvõtteid. Paberväljaanne võiks aga pakkuda analüütilisemaid ja taustinformatsiooni andvaid lugusid samal ühiskondlikult olulisel teemal. - Lühiuudised paberväljaandes ei köida lugeja pilku, kuna neid on silmal kirja väiksuse tõttu raske lugeda. Kuna käes oleva töö lugejad on suures osas igapäevased veebiväljaande lugejad, siis ei äratanud lühiuudised nende tähelepanu ka seetõttu, et osa neist olid pärit veebiväljaandest ja sisu oli lugeja jaoks seega aegunud.
- Paberväljaandest ootab lugeja šokeerivaid ja üllatavaid lugusid, veebiväljaandest soovib saada jooksvalt informatsiooni olulisemate ja aktuaalsemate teemade kohta.
- Veebiväljaandes eelistab lugeja lühikesi ja konkreetseid artikleid, kuid kui lühike artikkel ei anna edasi loo mõtet või jääb liiga pealiskaudseks, toob see kaasa pettumuse. Paberväljaande lugejaid ehmatavad oma pikkusega topeltkülje enda alla võtvad artiklid – need võiks olla paremini liigendatud ja võimalusel osadeks jagatud. - Kõige paremini äratavad tähelepanu lakoonilised pealkirjad, kus on siiski uudisekeskne fakt kontekstita edasi antud. Valesti juhtivad või agressiivselt lugema kutsuvad pealkirjad võivad tähelepanu äratada, kuid seda säilitada on uudistekstil üsna keeruline.
- Toimetusel tasub tõsiselt kaaluda, kas iga paberväljaande artiklit tasub veebiväljaandesse üles panna. Tohutu uudisvoo tõttu jääb materjal, millega on tööd tehtud sageli tähelepanuta.
- Foto olemasolu mängib olulist rolli eriti veebiväljaandes, kuna see suurendab võimalust, et uuritav artiklit uudisvoost märkab. Nii paberväljaandes kui ka veebiväljaandes püüavad lugejate pilke värsked ja asjakohased fotod.