Sotsiaalse ettevõtluse kontseptsiooni kujunemine Eestis praktikate vaatepunktist
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö raames selgus, et sotsiaalne ettevõtlus on raskesti määratletavad,
sest sellel ettevõtluse liigil esineb väga palju erinevaid vorme ja väljundeid. Üldiselt aga
teatakse, et ettevõtluse eesmärk on teenida äritulusid ja olla seeläbi sõltumatu, et lahendada
sotsiaalseid probleeme. See on Eesti ettevõtete jaoks üsna laia spektriga ja mitmekülgne
tegevusviis, mistõttu ka ebapiisavalt mõtestatud ja umbmääraselt kommunikeeritud.
Minu uuringus osalenud sotsiaalsed ettevõtted endiselt üsna tugevalt sõltuvad välistest
rahastuse allikatest, mistõttu nad ei suuda või ei julge varasemast enam iseseisvale
äritegevusele keskenduda. Mitmed üksnes sotsiaalset ettevõtlust iseloomustavad omadused
võiks seetõttu kahtluse alla seada, sest eelmainitud ettevõtlusvormiga sarnaste küsimustega
võivad tegeleda ka näiteks mittetulundusühingud või ka pealtnäha traditsioonilised ettevõtted.
Pigem on sotsiaalne ettevõtlus viis, kuidas lahendada ühiskondlikke probleeme ning samal
ajal teenida iseseisvalt tulusid. Ettevõte ise määratleb ennast uudselt, nimetades end
sotsiaalseks ettevõtteks. Võib-olla ongi eesmärk lihtsalt teistest sarnastest ettevõtetest nii
eristuda. Samas on siinkohal oht, et traditsioonilised ettevõtted võtavad ise sotsiaalse
ettevõtluse mõiste kasutusele veel enne kui mõiste saavutab ühiskonnas piiritletud ja
tõepärase tähenduse. Uuringus selgus, et minu poolt valitud ettevõtted ei pea oma mõju ühiskonnas kuigi suureks.
Samas selgus, et valitud ettevõtted ei ole oma tegevuses keskendunud mõju struktureeritud
mõõtmisele ja hindamisele, mistõttu nad polegi kindlad, kui suur või väike nende mõju
ühiskonnas on. Ärimudeleid uurides selgus, et respondentide sotsiaalsed ettevõtted pööravad oma tegevuses
enim tähelepanu partneritele ja klientidele (kuid ka missioonile ja visioonile). Samuti on
olulisel kohal tulude ja kulude jälgimine äritegevuse seoses. Kui seminaritöö lõpus jõudsin
järeldusele, et sotsiaalsed ettevõtted kasutaksid oma tegevuse kaardistamiseks pigem
sotsiaalse ettevõtluse lihtsustatud ärimudelit, siis bakalaureusetööd kirjutades selgus, et Eesti
sotsiaalsed ettevõtted kasutavad oma tegevuste kaardistamisel komponente nii Osterwalder-i
kui ka sotsiaalse ettevõtluse lihtsustatud ärimudelist. Seega peaks sotsiaalsete ettevõtete jaoks
parimal moel sobima hübriid kahest mudelist, mille püüdsin tulemuste lõpuosas ka ise
modelleerida (vt joonis 6).
Respondentide arvates on ärimudeli koostamine ja järgimine ettevõtte seisukohalt väga
oluline. Siiski jäi mulje, et mitte ühelgi ettevõttel ei olnud välja töötatud oma ettevõtte
tegevusest lähtuvat ärimudelit. Ilmselt ei pea nad seda vajalikuks. See on aga negatiivne
tulemus, kuna oma tegevuste lihtsustatud mudel peaks muutma eesmärkide täitmise
lihtsamaks. Kui ettevõte teab, kellele, kuidas ja mida tehakse, siis on tal lihtsam eesmärke
saavutada. Esialgu tundus, et uuringus osalevad ettevõtted tegutsevad pigem spontaanselt kui
ärimudeli järgi. Bakalaureusetööd kirjutades sain kinnitust, et sotsiaalse ettevõtluse kontseptsioon ja
äritegevuse koordineerimine mudeli ning hindamiskriteeriumide abil on Eestis veel
algstaadiumis, mistõttu selle teema uurimine on oluline. Eriti seetõttu, et sotsiaalsel
ettevõtlusel on Eesti ettevõtlusmaastikul suur perspektiiv ja seda teemat lahti mõtestades ja
kommunikeerides (propageerides) on võimalik panna alus kollektiivsele ühiskondlike
praktikate muutmisele.