Organisatsiooni funktsioonide ja toimetaja rollide muutumise tajumine rahvusringhäälingus pika staažiga ajakirjanike käsitluses

Date

2013

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida avalik-õigusliku ringhäälingu funktsioone ja ajakirjaniku rolli muutumise tajumist pika staažiga töötajate puhul. Soovisin leida vastused küsimustele, kuidas tunnetavad ajakirjanikud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni, praeguse ühendorganisatsiooni Eesti Rahvusringhääling ühiskondlikke funktsioone ning millisena nähakse ajakirjaniku panuse arengut ajas. Uuritav periood jagunes kolmeks: nõukogude aeg, taasiseseisvumise aeg ja vabariigi aeg. Analüüsiks vajalike andmete kogumiseks kasutasin meetodina semistruktureeritud intervjuud ja dokumendianalüüsi. Töö õnnestumise eelduseks oli adekvaatne valim. Kaasasin protsessi staažikad ringhäälingutöötajad, kelle puhul võis eeldada tahet ja võimet muutusi kolme perioodi jooksul sõnastada. Nende hulka kuulusid mõned endised, aga enamjaolt praeguseni praktiseerivad ajakirjanikud ja toimetajad. Terviku parema tunnetamise huvides avardasin uuringut ajastu erinevuste tuvastamise kõrval veel kahe mõõtmega. Esiteks, televisiooni ja raadio kui McLuhani järgi külma ja kuuma meediumi15 erinev iseloom. Teiseks, valdkondade (poliitika, sport, lastesaated jne) spetsiifika. Nõnda olid valimisse pääsenud 11 ajakirjaniku-toimetaja seas esindatud nii tele- kui raadiotöötajad, kes omakorda jagunesid viie eri valdkonna spetsialistideks. Intervjuude analüüsimise järel võib märkida, et ajakirjanike seas on avalik-õiguslikkusele kolm peamist tõlgendusviisi: müstifitseeriv, normatiivne ja praktilisi ülesandeid rõhutav. Viide müstifitseerivale tõlgendusviisile on näiteks institutsiooni võrdlemine rahvusraamatukoguga kui millegi kõrge ja eetilisega. Normatiivset lähenemist on märgata mõttekäigus, et ERR peab õpetama õigesti elama, süvendama teatud mõttelaadi. Kui tsiteerida Peeter Kaldret, siis kodanikke „õigel rajal hoidma“. Ning kolmandaks praktilised ülesanded nagu informeerimine, eesti keele ja kultuuri kaitsmine ja säilitamine. Kuigi funktsioonide sõnastamisel ei jäädud hätta, võib toonist, mil moel seda tehti, välja lugeda muret või nõutust rahvusringhäälingu ühiskondliku positsiooni ja väärtuste suhtes. Turumajanduslikus situatsioonis 1990. aastate alguses sai analüüsiobjektiks avalik-õigusliku ringhäälingu sisuline enesemääratlus. Intervjueeritavad viitasid nende jaoks uuele nähtusele nagu konkurents, seda nii organisatsioonisiseselt kui –väliselt. Ringhäälingustruktuurides tekkis konkurents toimetuste süsteemi asendamisel produtsentide süsteemiga. Erakanalite saabumine tõi meediaturule uued standardid, mille mõjudest ei jäänud puutumata ka Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni programm. Ajakirjanike arusaam on, et nõukogude ajast pärit ringhäälingu tugev hariduslik roll taandus tasapisi, esile tõusis meelelahutuslik roll. Kui kommertslik erameedia on sundinud ringhäälingut end uuesti määratlema ühiskondlike väärtuste positsioonilt, siis interneti massiline levik sunnib üle vaatama meedia olulisemate kriteeriumite hulka kuuluvat operatiivsust. Üks on kindel – minevikus asendamatust infoallikast on tänaseks kujunenud üks alternatiividest paljude hulgas. Lisaks ajakirjanike tõdemus, et raadio pretendeerib olulise ja operatiivse meediumi staatusele tänapäeval vaid kriisisituatsioonides. Seega – rahvusringhäälingu roll on pisenenud nii infokandjana kui operatiivse allikana, leiavad ajakirjanikud. Rääkides ajakirjaniku ja toimetaja rollist, tajuvad intervjueeritavad, et nõukogude ajal ringhäälingut iseloomustanud elu korraldav roll on poliitilise süsteemi muutudes hääbunud. Toimetaja, kelle funktsioon nõukogude ajal oli autori ja peatoimetaja vahendamine, n-ö padjaks olemine, on struktuurimuudatuse tõttu organisatsiooni sees ametite hierarhiast toonases tähenduses kadunud. Nii nagu võib täheldada kogenud ringhäälingutöötajate mõningast nõutust ERR-i ühiskondlike funktsioonide suhtes, on selgelt märgata murelikkus seoses tendentside ja arengutega organisatsiooni sees. Ilmselt ei saa õhkkonda päris terveks pidada, kui räägitakse ERR-i muutumisest ametnike asutuseks, kus bürokraatia tase on kõrgem kui enne taasiseseisvumist. Tõenäoliselt mõjutab tugeva meeskonnavaimu kaudu defineeritud nõukogude aegse õhustiku jahenemist ka juba mainitud struktuurimuutusest tingitud sisemise konkurentsi võimendumine. Võimalik, et siit tuleks otsida põhjust, miks rahvusringhäälingu puhul räägitakse ühendatud, aga mitte ühtsest organisatsioonist.

Description

Elektrooniliselt on töö kättesaadav transkriptsioonideta.

Keywords

Citation