2. Kaitsmiseks esitatud väitekirjad – Pre-Theses only

Permanent URI for this collection

https://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Browse

Now showing 1 - 6 of 6

Internationalisation of the Estonian research system through the lens of bibliometric indicators: criticism and policy recommendations
(2024-04-19) Hirv, Tanel; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöös uuritakse teaduse mõjukust bibliomeetria vaatenurgast, mõõtes teadustööde arvu ning viidete hulka. Töö keskne eesmärk on lahti harutada Eesti teaduse „pusle“ – mõjukuse kasv vaatamata piiratud teadus- ja arendustegevuse rahastamisele. Eesti märkimisväärsed numbrid teaduspublikatsioonide viidatavuses on pälvinud tähelepanu mitte ainult kohalikul tasandil, vaid leidnud kajastust ka prestiižikas üleilmses teadusajakirjas Nature. Seal rõhutatakse, kuidas Eesti on edukalt suutnud tänu rahvusvahelise toetuse ja tõhusate riiklike strateegiate abil kiiresti oma teadusmaastikku muuta, luues inspireeriva pretsedendi teistele, kes soovivad teha sama. Rahvusvahelistumine kerkib selles kontekstis esile kui potentsiaalne pusletükk. Tulemused näitavad tugevat seost rahvusvahelise koostöö ja viidatavuse vahel, seda nii suure kui ka väikese uurimissüsteemiga riikides. Rahvusvahelistes konsortsiumites osalemine on koostöö erivorm, mis avaldab olulist mõju väikeriikide viidatavusele nagu Eesti, Küpros ja Island. Kuigi teadusuuringud konsortsiumites suurendavad oluliselt viidete arvu, tuleb meeles pidada, et suurem osa sellest on kunstlik, sest nendes töödes ulatub kaasautorite arv tuhandetesse. Massautorluse fenomen on ka Eesti teaduse pusle kõige suurem tükk, mis mõjutab enim loodusteadusi ja meditsiini. Lisaks eelmainitule toovad tulemused välja välisrahastuse olulisuse – Euroopa Liidu rahastatud uurimuste raames tehtav rahvusvaheline koostöö on ulatuslikum ning viidatavus kõrgem võrreldes riiklikult rahastatuga. Nende tulemuste valguses on soovituslik jätkata aktiivset osalemist rahvusvahelistes teadusuuringutes, jätkata rahastuse taotlemist Euroopa Liidu raamprogrammidest ning ümberhinnata bibliomeetriliste pingeridade koostamise metoodika võtmaks arvesse massautorlust.
Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keelekorraldusele
(2024-04-10) Risberg, Lydia; Habicht, Külli, juhendaja; Langemets, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb sõnatähenduste normimise problemaatikat eesti keelekorralduses. Teoreetiline raamistik on kasutuspõhine lingvistika ja meetod korpusanalüüs. Uurimus keskendub üldkeelele. Doktoritöösse on kaasatud ka verbirektsioonide uurimus, sest selle keelekihi normimises ilmnes sarnaseid lähtekohti ja meetodeid sõnatähenduste normimisega. Eesmärk on süstemaatiliselt uurida sõnatähenduste normimise traditsiooni eesti keelekorralduses ning analüüsida sõnaraamatu võimalusi keelekasutajale sõnatähenduste kohta suuniseid anda. Uurimuse praktiline eesmärk on pakkuda tuge EKI ühendsõnastiku ja 2025. aastal ilmuva õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) koostamiseks. Sõnatähenduste normimise traditsiooni alguseks saab pidada 1925. aastal ilmunud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” (EÕS) I köidet. Empiiriliste keeleandmete, keelekorralduslike suunamiste põhjuste ning nende tulemuslikkuse analüüs kasutuspõhise lingvistika teoreetilises raamistikus näitas, et kui sajand tagasi oli ühiskeele loomise ja eestikeelse terminoloogia arendamise eesmärgil sõnatähenduste kindlam piiritlemine ehk põhjendatud, siis tänapäeval ei ole senised põhjused enam põhjendatud alus üldkeele sõnade tähendusi suunata. Näiteks on keelekontaktid ja keeltevahelised analoogiaseosed loomulik keelekasutuse osa ning ka metonüümiline ja metafoorne tähendusülekanne on keelekasutuses tavapärane. Keelekorralduse seisukohad tuginesid 20. sajandil autoriteetide sõnastatud ideaalidele, nagu (range) süsteemitaotlus ja otstarbekohasus, ning otsuseid mõjutasid standardkeele ideoloogia ja purism. 1980. aastal võttis vabariiklik õigekeelsuskomisjon seisukoha, et sõnatähendusi ei ole vajalik ega võimalik normida. Samas ühiskonda laiemalt sellest ei teavitatud. Tänapäevase teaduspõhise keelekorralduse üks peamisi eesmärke on, et normingud vastaksid keelekasutuse sisemisele normile ning et soovitused oleksid ajakohased ega oleks praeguse keelekasutusega vastuolus. Keelekasutajale jagatakse keeleteaduslikele uurimustele tuginevaid selgitusi, et ta saaks teha oma konteksti sobivaid informeeritud valikuid. Doktoritöö põhiline tulemus on teoreetiliste käsitluste toel põhimõtte kinnistamine eesti keelekorralduse jaoks: üldkeele sõnade tähendusi ei normita ega suunata soovituste teel.
Preparation and assessment of antimicrobial electrospun matrices for prospective applications in wound healing
(2024-04-10) Ramos, Celia Teresa Pozo; Kogermann, Karin, juhendaja; Tenson, Tanel, juhendaja; Laidmäe, Ivo, juhendaja; Putrinš, Marta, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Halvasti paranevad haavad on oluline koorem nii patsientidele kui ka tervishoiusüsteemidele. Tõhus haavahooldus on vajalik nakkuste ärahoidmiseks, mis võivad tekkida kui nahabarjäär on kahjustatud. Tavaliste paiksete ravimpreparaatide probleemiks on lühike toimeaeg haavas ning vähenenud efektiivsus liigse haavavedeliku juuresolekul, samas kui süsteemsed antibiootikumid võivad põhjustada toksilisust. Lisaks põhjustab antimikroobne resistentsus haavanakkuse ravi jaoks suuri väljakutseid ning vähendab võimalust leida sobivat ja toimivat ravimit. Käesolevas doktoritöös arendati uudseid ravimkandursüsteeme, mis võimaldaksid suurendada antimikroobsete ainete efektiivsust. Nano- kuni mikrokiulised elektrospinnitud haavakatted võimaldavad edukalt seondada raviaineid ja seeläbi parandada nende raviainete stabiilsust ning kontrollida vabanemist.. Lisaks sellele suurendavad elektrospinnitud maatriksid, mille morfoloogia ja füsiko-keemilised omadused sarnanevad loodusliku rakuvaheaine omadustega, niiskuse tasakaalu, imendumist ja gaasivahetust haavas, soodustades seeläbi haavade paranemist. Doktoritöö eesmärgiks oli valmistada ja iseloomustada antimikroobseid elektrospinnitud haavakatetena kasutamiseks mõeldud maatrikseid. Raviained klooramfenikool ja pleurotsidiin viidi elektrospinnitud maatriksitesse kasutades erinevaid polümeere, lahustisüsteeme ja elektrospinnimisetehnikaid. Esmalt võeti eesmärgiks valmistada poorseid kiudusid sisaldavad maatriksid. Näidati, et nende poorsete kiudude saamiseks on vajalik kasutada kõrget õhuniiskust ja sobivat lahustit. Elektrospinnitud maatriksite morfoloogiat ja mehaanilisi omadusi analüüsiti ja selgitati välja polümeeri kontsentratsiooni, kiu poorsuse ja lahustisüsteemide mõju maatriksi omadustele ja käitumisele. Elektrospinnimise protsess mõjutas nii raviaine kui ka polümeeri tahke faasi omadusi, põhjustades erinevaid faaside üleminekuid ja raviaine vabanemiskäitumist. Maatriksite hüdrofiilsus/hüdrofoobsus mõjutas raviaine vabanemiskineetikat, samas kui maatriksi morfoloogia mõjutas märgumist ja puhvri penetratsiooni. Maatriksite ohutust ja biosobivust tõestati MTS-testi ja konfokaalse fluorestsentsmikroskoopia abil. Antibakteriaalsed ja biofilmivastased omadused multiresistentsete haavapatogeenide vastu varieerusid vastavalt maatriksite erinevale morfoloogiale ja raviaine vabanemiskäitumisele. Selgus, et pleurotsidiini sisaldavate maatriksite antibakteriaalsed omadused ületasid tunduvalt värskelt valmistatud pleurotsidiini lahuse antibakteriaalseid omadusi. Lisaks näitas pleurotsidiini kombineerimine erinevate biotsiididega olulisi ja erinevaid koostoimeid. Viimaseid on vaja arvestada pleurotsidiini ja biotsiidide ravi samaaegsel kasutamisel.
Regulation of stress response in first episode schizophrenia by monocytes and microglia
(2024-04-10) Xuan, Fangling; Tian, Li, juhendaja; Baeza, Claudio Rivera, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Skisofreenia, keeruline neuropsühhiaatriline häire, mõjutab ligikaudu 1% maailma elanikkonnast ja esitab olulisi väljakutseid selle patobioloogiliste mehhanismide mõistmisel. Käesolev väitekiri keskendub monotsüütide ja mikroglia rolli lahtiharutamisele neuroinflammatoorsetes protsessides skisofreenias, eriti stressi kontekstis. Meie uurimused keskendusid esimese episoodi skisofreeniaga (FES) patsientidele ja loomade stressimudelitele, et selgitada välja nende immuunrakkude vahendatud molekulaarsed mehhanismid. FES patsientidel leiti muutusi monotsüütidega seotud transkriptoomiprofiilides, eriti mitteklassikaliste ja vahepealsete monotsüütide alamrühmades. Lisaks leiti, et suurema stressitundlikkusega FES patsientidel olid väiksemad hipokampuse struktuurid ja muutunud geeniexpressioon, mis oli seotud immuunarenguga. Mikroglia uuenemine leevendas osaliselt kroonilise ettearvamatu stressi (CUS) poolt hiirtel esile kutsutud psühhiaatrilisi käitumishäireid, mõjutades aju transkriptoomikat, mis on seotud arenguprotsessidega nagu aksionaalne ja sünaptiline moodustumine. Veelgi enam, madalama stressi tunnustega FES patsientidel olid väiksemad amügdalad ja kõrgem PLXNB2 ekspressioon, mis oli negatiivselt seotud tajutava stressi raskusega. Hiirtel põhjustas CUS Plxnb2 ekspressiooni languse ja Plxnb2 blokeerimine tekitas ärevust, amügdaloidset suurenemist ja mikroglia hargnemist. Need leiud viitavad sellele, et kuigi monotsüütide alamrühmad ja nende geenid võivad olla tervetel inimestel kahjulikud aju funktsioonile ja kognitsioonile, võivad nad arendada kohanemisvastaseid põletikuga seotud mehhanisme, et leevendada aju- ja kognitiivseid defitsiite FES-is. Mikroglia ümberprogrammeerimine võib pakkuda eeliseid skisofreenias, eriti stressitaju osas. Peale selle toob amügdaloidse mikroglia aktivatsioon, mida võib potentsiaalselt modulleerida Plxnb2, esile uue rakulise ja molekulaarse mehhanismi, mis on seotud skisofreeniaga seotud erinevate stressiomadustega. See uurimus pakub väärtuslikke teadmisi keerulise seose kohta stressi, monotsüütide/mikroglia funktsiooni ja neuronite tulemuste vahel skisofreenias, sillutades teed tulevastele uuringutele ja potentsiaalsetele terapeutilistele sekkumistele.
Bioinformatics analysis of various aspects in immunology
(2024-04-10) Salumets, Ahto; Peterson, Hedi, juhendaja; Peterson, Pärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bioinformaatika on interdistsiplinaarne valdkond, mis on segu nii bioloogiast, statistikast kui ka arvutiteadusest. Antud doktoritöös kasutasime bioinformaatilist analüüsi vastamaks mitmesugustele immunoloogilistele küsimustele. Üks töösse kaasatud artiklitest keskendus erinevate T-raku alatüüpide kirjeldamisele. T-rakud on adaptiivse immuunsüsteemi rakud, mis on olulised nii patogeenide eemaldamisel kui ka immunoloogilise mälu kujunemisel. Meil oli täpsemalt fookuses CD8+ TEMRA rakud, mida on varasemalt seostatud mitmesuguste haigustega. Oma töös kirjeldasime antud rakutüübi seoseid muuhulgas DNA metülatsiooniga, mis on raku fenotüübi kujunemiseks oluline keemiline modifikatsioon. Oma töös identifitseerisime sellised DNA positsioonid, mille metülatsiooni põhjal saime luua CD8+ TEMRA rakkude taset ennustava mudeli, mis võiks olla kasulik inimese tervisliku seisundi hindamisel. Ka teises doktoritöösse kaasatud uuringus keskendusime T-rakkudele, kuid sel korral keskendusime DNA metülatsiooni võrdlemisele konventsionaalsete ja immuunvastust supresseerivate regulatoorsete T-rakkude vahel. Me leidsime tuhandeid positsioone DNA-s, mille puhul olid need rakutüübid erinevad metüleeritud, kuid lisaks sellele leidsime ka erinevuse Graves’i tõve riskilookuses. Kuigi me ei suutnud välja selgitada, kuidas antud regioon võiks osaleda Graves’i haiguse väljakujunemisel, siiski loodame, et meie töö inspireerib teisi välja selgitama, kas antud regioonil on mõju regulatoorsete T-rakkude fenotüübile. Kolmandas artiklis uurisime T-raku arengus olulisi tüümuse säsi epiteelrakke. Meie analüüs vihjas, et antud rakutüüp differentseerub sarnaselt keratinotsüütidega ning selle hilisemad staadiumid võiksid olla olulised tüümuses normaalse põletikulise keskkonna loomisel, mis on T-rakkude arengu jaoks oluline. Kahes viimases töösse kaasatud artiklis andsime oma panuse COVID-19 uurimisse. Meie analüüs näitas, et iseäranis just raske COVID-19 kulg on seotud apoptootiliste signaaliradadega. Lisaks leidsime, et isegi asümptomaatilistel inimestel võib SARS-CoV-2 infektsioon kaasa tuua pikaajalise põletikuliste valkude taseme tõusu.
The social categorization of sexual abuse
(2024-03-21) Eelmaa, Simone; Strömpl, Judit, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Mida peame seksuaalseks väärkohtlemiseks? Millised inimesed meie arvates lapsi seksuaalselt vääkohtlevad? Keda peame ohtlikuks? Keda süüdistame? Kas kohtleme ohvreid võrdselt abi väärivatena või leiame, et mõned ohvrid väärivad abi enam kui teised? Kas eksisteerib mingisugune ohvrite hierarhia? Kas ohvrite uskumine on oluline? Kuidas meie suhtumine ohvritesse neid mõjutada võib? Need on kõik küsimused, mida käesolevas töös uuritakse. Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas inimesed mõistavad ja mõtestavad laste seksuaalset väärkohtlemist ja selle riski ning milline on väärkohtlemisega seotud arusaamade mõju. Töö tugineb kolmele kvalitatiivsele uuringule, mis keskenduvad ohvritele, lapsevanematele ja üldpopulatsioonile. Töös leitakse, et inimesed kipuvad ära tundma väärkohtlemist, mis „näeb selgelt välja“ nagu kuritegu, nt kui sellega kaasneb füüsiline vägivald ja nähtavad vigastused. Ühiskondlik arusaam sellest, mis on seksuaalne väärkohtlemine, on oluliselt piiravam kui seadustes sätestatu. Toimepanijaid kujutatakse sageli ülejäänud ühiskonnast erinavana (st kuidagi äratuntava või teistsugusena) ja ohvreid kõrvutatakse „tõelise ohvri“ stereotüübiga (nt alla 10-aastased, nähtavalt traumeeritud lapsed). Teismeealisi kõrvutatakse enam täiskasvanud naistega ja „lapse“ tähendus laste seksuaalse väärkohtlemise kontekstis üldjuhul ei hõlma teismelisi. Väärkohtlemise mõju hinnatakse suuresti lähtudes ohvriga seotud omadustest, mistõttu ei olnud harv järeldus, et teismelisi või riskikäitumisega noori kahjustab väärkohtlemine vähem (kui teisi ohvreid). Eelkirjeldatud arusaamad mõjutavad seda, kuidas väärkohtlemisele reageerime ja ohvritesse suhtume. Reeglina suhtutakse ohvritesse, kes mahuvad „tõelise ohvri“ stereotüübi raamidesse empaatiliselt ja neid julgustatakse juhtunust teatama (nt vanematele või politseile). Seevastu ohvreid, kes stereotüübi raamidesse ei sobitu, pigem häbistatakse ja soovitatakse abi otsimisest loobuda. Kokkuvõttes toob töö esile, kuidas ühiskondlikud „lood“ seksuaalsest väärkohtlemisest loovad raamistiku, mis mõjutab nii seda, kuidas inimesed teemat mõistavad ja mõtestavad, sellest kõnelevad, ohvritesse ja toimepanijatesse suhtuvad, kui ka seda, kuidas ohvrid juhtunut ja iseennast mõtestavad ja abi otsimisel käituvad. Väitekirja lõpus on toodud praktilised soovitused ning ettepanekud edasisteks uuringuteks.

Browse

Recent Submissions