2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Distinct roles of miR-146a and miR-146b in neurons and microglia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Chithanathan, Keerthana; Žarkovski, Aleksandr, juhendaja; Jürgenson, Monika, juhendaja; Rebane, Ana, juhendaja; Tian, Li, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Aju kohaneb pidevalt erinevate väljakutsetega ning see paindlikkus on reguleeritud täpse molekulaarse kontrolliga. Üks oluline selles protsessis osalevate molekulide rühm on mikroRNA-d (miRNA-d), mis aitavad reguleerida geenide aktiivsust. Nende hulgas mängib miR-146 perekond, mis koosneb miR-146a-st ja miR-146b-st, võtmerolli aju põletiku ja immuunvastuste kontrollimisel. Uuringud on näidanud, et miR-146a/b düsregulatsioon võib olla seotud neurodegeneratiivsete ja psühhiaatriliste häirete arenguga. Käesolev väitekiri uurib miR-146a ja miR-146b spetsiifilisi rolle neuronites ja mikrogliiarakkudes, kasutades geneetiliselt muundatud hiiri. Tuvastasime, et miR-146b esineb peamiselt neuronites – rakkudes, mis vastutavad info töötlemise eest. miR-146b eemaldamisel täheldasime neuronite arvu suurenemist ja paremat mälu, mis viitab sellele, et see molekul aitab aju kognitiivset funktsiooni peenhäälestada. Need toimed olid seotud neuronite ellujäämise ja funktsiooniga seotud kasvufaktori Gdnf taseme tõusuga. Teisalt ilmnes, et miR-146a esineb peamiselt mikrogliiarakkudes, mis on aju immuunrakud. Need rakud kaitsevad aju, reageerides infektsioonidele ja vigastustele. Kui käivitasime põletikulise reaktsiooni, ilmnes miR-146b puudulikkusega hiirtel vähem haiguskäitumist, mikrogliiarakkude aktivatsioon oli madalam ning põletikumarkerite tase langes. Huvitaval kombel olid need muutused seotud miR-146a taseme tõusuga, mis näitab, et need kaks miRNA-d tasakaalustavad üksteist aju põletiku reguleerimisel. Samuti uurisime, kuidas miR-146a reageerib pikaajalisele metaboolsele stressile, näiteks kõrge rasvasisaldusega dieedile (KRD), mis teadaolevalt kiirendab aju vananemist. Leidsime, et KRD-l olnud hiirtel vähenes miR-146a tase, kutsudes esile aju immuunrakkudes enneaegse vananemise tunnuseid. On tähelepanuväärne, et ravi D-vitamiini analoogi elokaltsitooliga taastas miR-146a taseme ja vähendas aju vananemist normaalsetel hiirtel, kuid mitte neil, kellel puudus miR-146a. See kinnitab, et elokaltsitooli kaitsev toime sõltub miR-146a-st. Need tulemused rõhutavad miR-146a ja miR-146b tähtsust aju tervise säilitamisel, olles regulaatorid neuronites ja mikrogliiarakkudes. Nende molekulide toimemehhanismide sügavam mõistmine võib aidata välja töötada uusi ravistrateegiaid põletiku-ja ainevahetusega seotud ajuhäirete ennetamiseks ja raviks.
Addressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Velgan, Marta; Kalda, Ruth, juhendaja; Michels, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Perearstide puudus on paljude riikide tervishoiusüsteemi ohustav probleem, mis vajab konkreetseid lahendusi ja sekkumisi. On tõestatud, et hästi korraldatud esmatasand aitab ennetada kroonilisi haigusi ja enneaegset surma ning vähendada ebavajalikke tervishoiukulutusi. Elanikkonna vananemine ja kroonilistesse haigustesse haigestumise sagenemine toob kaasa raskusi seoses piisava ja kvaliteetse arstiabi tagamisega. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest 939 (19,7%) olid perearstid. Kui arstide üldarv on viimastel aastatel Eestis kasvanud, siis perearstide arv on vähenenud. Lisaks oli 2023. aastal Eesti perearstide keskmine vanus (56,1 aastat) suurem võrreldes kõikide arstide keskmise vanusega (50,6 aastat), kusjuures üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Perearstide arvu piisavus tervishoius sõltub mitmest tegurist: arstiüliõpilaste huvi peremeditsiini eriala vastu, uute perearstide edasised karjäärivalikud, perearstide väljaränne või nende lahkumine peremeditsiinist mistahes karjäärietapis. Antud doktoritöö peamine eesmärk oli täiendada teadmisi perearstide puuduse põhjustest ning kirjeldada tegureid, mis seda probleemi mõjutavad. Selleks viidi läbi nii eri meetoditega uuringud Eestis ja mitmes Euroopa riigis. Kolme erineva uuringu tulemused toovad esile küllaltki sarnaseid probleeme ning võimalikke lahendusi. Peremeditsiini eriala vastu huvi äratamiseks on oluline üliõpilaste varane kokkupuude peremeditsiiniga õpingute ajal ning eeskätt perearstidest eeskujude olemasolu. Pärast seda, kui arst on valinud oma erialaks peremeditsiini, on väga tähtis pakkuda talle tuge karjääriteel püsimiseks. Paindlikud töötingimused, mis võimaldavad saavutada töö ja eraelu tasakaalu, mõjutavad nii tulevaste arstide kui juba tervishoius töötavate perearstide karjäärivalikuid, sealhulgas ka teise riiki tööle suundumist. Perearstide lahkumist peremeditsiinist või rännet teise riiki on võimalik vähendada, lihtsustades perearstipraksise loomise ja patsientide nimistule kandideerimise protsessi ning parandades töötingimusi, töökultuuri ja tervishoiukorraldust.
Kierkegaardian theology of education
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-23) Ahmedov, Igor; Kull, Anne, juhendaja; Tubbs, Nigel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kuivõrd saab tõde õppida? See küsimus on vaevanud filosoofe ja teolooge lääne mõttemaailma algusaegadest peale. Uurimus kierkegaardlikust haridusteoloogiast kutsub ümber mõtestama hariduse ja teoloogia seost – teologiseerima haridust. Selle keskmes on suured küsimused: kas haridus saab olla midagi enamat kui teadmiste edasiandmine? Kas see võiks olla eksistentsiaalne teekond? Kas haridus võib olla Jumal? Doktoritöös vaadeldakse uut arusaama Jumalast ja haridusest Søren Kierkegaardi teoloogia kolmikjaotuse kaudu: objektiivne teoloogia, subjektiivne teoloogia ja eksistentsi-kommunikatsioon. Sidudes Nigel Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooria teoloogilise mõtlemisega, pannakse kokku uus hariduslik loogika ning nihutatakse selle kaudu teoloogia piire. Kaasaegsest metafüüsikast inspireerunud hariduslik loogika väidab, et tõde ei leidu objektis ega subjektis, vaid suhtes (relation). Selle tõestamiseks käsitleb väitekiri Søren Kierkegaardi pseudonüümi Johannes Climacuse nime all avaldatud teost „Filosoofilised pudemed“ sokraatliku, climakusliku ja tubbsiliku tõlgenduse kaudu. Need kolm lähenemist näitavad viise, kuidas luuakse Jumala ja inimese suhet, mis peegeldub õpetaja ja õpilase suhtes. Seda suhet vaadeldakse uuesti inkarnatsiooni paradigma kaudu, mis oli puudu Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooriast. Inkarnatsiooni paradigmas pole Jumal enam abstraktne, vaid kehastunud Jeesus Kristusena. Inkarnatsiooni aspekt toob esile ühe eristuva hariduse teoloogia elemendi – kogemuse Jumal-õpetajast, mida uuritakse inimese-õpilase suhte teoreetilise vaatluse kaudu. Selle lähenemise kaudu seatakse kahtluse alla Kierkegaardi uuringutes valitsev vaade, mis jagab Kierkegaardi haridusteooria “Filosoofilistes pudemetes” kaheks – jumalikuks ja inimlikuks õpetamiseks. Seevastu esitab väitekiri uue kierkegaardliku haridusteooria, kus Jumal on haridus. Väitekiri seab küsimuse alla haridusteoloogia lähenemise, mis jagab teoloogia tegemise ja uurimise kaheks kaasaegses sekulaarses ülikoolis lepitamatuks sfääriks. Väitekirja ainulaadne panus haridusteoloogia valdkonda seisneb mõttesuuna ja haridus(kogemuse) taasavastamises, mis on loomulikult olemas teoloogia distsipliinis eneses, samal ajal mõistes teoloogia ülesannet eksistentsi-kommunikatsioonina.
Prescriptive process monitoring under uncertainty and resource constraints
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-22) Shoush, Mahmoud; Dumas, Marlon, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ülikooli vastuvõtuosakond vaatab läbi taotlejate dokumendid, teeb vastuvõtuotsused koos komisjonidega ja edastab tulemused taotlejatele – sammud tudengite vastuvõtmise äriprotsessis. Kuigi paljud taotlused edenevad tõrgeteta, tekib osadega viivitusi vigade või puuduvate dokumentide tõttu. Sarnased probleemid esinevad ka teistes protsessides, nagu näiteks pangalaenu kinnitamine või veebis toodete tagastamine. Masinõpe võimaldab probleemide, nagu puuduvad dokumendid või toote tagastamine, ennustamist enne nende tekkimist. Kuid need ennustused on kasulikud vaid siis, kui neile järgnevad tegevused, nimetusega „sekkumised“, soovimatute tulemuste vältimiseks. Näiteks, kui süsteem ennustab et laenutaotleja lükkab pakkumise tagasi, siis võiks süsteem lisaks soovitada sekkumist, näiteks isikupärastatud pakkumise tegemist, et tõsta pakkumise vastuvõtmise võimalikkust. Antud juhul võib lihtne lähenemine käivitada sekkumise, kui tagasilükkamise tõenäosus ületab näiteks 80%, kuid sellega kaasneb kolm piirangut: (1) sekkumine võib olla ebatõhus kui taotleja keeldub pangast mitteolenevate tegurite tõttu; (2) kõrge määramatusega ennustusi võiks pigem eirata; (3) täiendavate pakkumiste saatmine nõuab aega ja ressursse, piirates pakkumiste koguarvu. Selles doktoritöös väidame, et ennustustelt sekkumistele liikumisel peab arvestama järgmiste teguritega: Kas sekkumine on vajalik? Kas see on tõhus? Kas see on kiireloomuline või edasilükatav? Kas me suudame sekkuda? Ja kui kindlad me oleme selle vajaduses, tõhususes ja kiireloomulisuses? Sekkumiste käivitamiseks pakume välja kolm masinõppele tuginevat meetodit: esimene käsitleb ennustuste määramatust, teine võimaldab kasutajatel arvestades kõigi teguritega vastavaid reegleid määrata, ja kolmas õpib automaatselt selgeks parima sekkumisstrateegia ilma eelnevalt määratletud reegliteta. Reaalseid andmeid kasutades näitame, et need meetodid võimaldavad tõhusamaid määramatuse- ja ressursiteadlikke sekkumisi, mis aitavad äriprotsesse optimeerida.
Multilingual machine translation for under-resourced languages
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-22) Tättar, Andre; Fišel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kujutlege maailma, kus igal keelel on arenenud loomuliku keele rakendused nagu ChatGPT või on esindatud Google'i tõlkemootoris, hoolimata nende suurusest. See on visioon minu doktoritöö taga, mis keskendub väheste ressurssidega keelte masintõlkele, mille põhifookus on just soome-ugri keeltel. Soome-ugri keelte perekonnas on üle 40 keele ja rääkijaid üle 20 miljoni inimese Euroopas ja Põhja-Aasias. Need keeled, alates eesti, soome või ungari rahvuskeeltest kuni väiksemate kohalike keelteni nagu võru, liivi või komi, kannavad endas rikkalikke kultuuripärandeid, kuid seisavad silmitsi märkimisväärse digitaalse mahajäämisega. Minu doktoritöö ülesanne on vähendada lõhet suurte ja väikeste keelte vahel, arendades välja tehisnärvivõrkudel põhinevad masintõlkesüsteemid keeleressursivaeste keelte jaoks. Doktoritöö keskendub ressursirohketest ressursivaeste keelteni, kasutades uusimaid teaduslikult tõestatud meetodeid, et lahendada andmete vähesusest ning tõlke kvaliteedi ja effektiivsusega seotud probleeme. Doktoritöös välja toodud süsteemid toetavad 23 soome-ugri keelt ning toetavad seeläbi avalikku juurdepääsu teabele ja teenustele väikestes kogukondades. Selle doktoritöö praktiline tulemus on olnud oluline, eriti eesti-kesksete tõlkimisvahendite arendamisel, mis suudavad konkureerida Google'i ja DeepL'i tõlkesüsteemidega. Eesti avalik sektor on need süsteemid kasutusele võtnud, näidates nende tõhusust igapäevaolukordades. Lisaks riiklikule kasutusele on kõik töös välja töötatud mudelid avatud litsensiga, võimaldades tehtud tööd teistel kasutusele võtta ja edasi arendada. See töö demonstreerib, kuidas tehnoloogia aitab tagada võrdse juurdepääsu digitaalsetele ressurssidele igas keeles. Oleme ehitamas kaasavamat digitaalset keskkonda, tagades, et väiksemaid keeli ei jäeta tähelepanuta. Uurimus ei tõsta ainult keeletehnoloogia piire, vaid rõhutab ka keelelise mitmekesisuse väärtust tehnoloogilises edus. See on samm tuleviku suunas, kus ühtegi keelt ei jäeta digitaalajastul maha.
Single-cell data analysis in immunology: from technology to applications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-22) Filippov, Ihor; Peterson, Pärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Üherakuline RNA-sekveneerimine (scRNA-seq) on tehnoloogia, mis võimaldab uurida rakkude heterogeensust üksiku raku tasandil. Meetodi abil on võimalik jälgida geenide avaldumist miljonites rakkudes ning tuvastada haruldasi rakutüüpe ja neis toimuvaid molekulaarseid mehhanisme. Antud töös hinnati erinevate scRNA-seq lahenduste sobivust immuunrakkude uurimiseks. Lähtematerjalina kasutati tüümust kui rakulise ehituse poolest keerulist primaarset immuunorganit. Kahe scRNA-seq meetodi võrdluses täheldati märgatavaid erinevusi ning tehtud analüüs tõi esile kasutatud meetodite puudused ja tugevused immuunorganite analüüsis. Teise teemana uuriti immuunrakke monogeensese haiguse APS-1 (autoimmuunne polüendokrinopaatia sündroom tüüp 1) korral. APS-1 põhjuseks on mutatsioonid AIRE-geenis ja selle haiguse korral on häiritud immuuntolerantsus, mis viib autoreaktiivsete T-rakkude tekkimiseni ja autoimmuunsete haigusteni. Antud töös kasutati scRNA-seq tehnoloogiat, et analüüsida transkriptoomilisi muutusi APS-1 haigete regulatoorsetes T rakkudes, mis osalevad immuuntolerantsuse kujunemises. Kolmandaks uuriti vanusega seotud immuunsüsteemi muutusi. Vanusega toimuvaid muutusi iseloomustab krooniline põletik ja nõrgenenud võime reageerida viirustele ja teistele patogeenidele. Lisaks süvendavad vananemisega seotud muutusi kroonilised viirusnakkused nagu näiteks tsütomegaloviiruse (CMV) infektsioon. Käesolevas töös tuvastati vanade inimeste perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes CD8-naiivsete T-rakkude populatsiooni langus, mida iseloomustas põletikuliste geenide ülesregulatsioon. Lisaks kaardistati CMV infektsiooniga ja vananemisega seotud CD8+ Temra rakkude alatüübid. Väitekirja tööd näitasid scRNA-seq tehnoloogia eeliseid keeruliste rakusüsteemide uurimisel aidates kaasa immuunrakkude iseloomustamisele ning nende ülesannete mõistmisele.
The risk society’s stabilisation failure? an analysis of NATO and the international security assistance force in Afghanistan
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-17) McNamara, Eoin Micheál; Berg, Eiki, juhendaja; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös käsitletakse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) stabiliseerimise ebaõnnestumist Afganistanis Afganistani stabiliseerimine oli ülemaailmse terrorismivastase sõja keskmes, mille käigus NATO rakendas märkimisväärseid tsiviil- ja sõjalisi ressursse, toetamaks ülesehitustöid nõrkades riikides ja ennetamaks globaalseid riske. Külma sõja järgses unipolaarsuses jäi Lääne sekkumisele ja stabiliseerimisele suunatud strateegia suuresti vaidlustamata. Vaatamata materiaalsetele ja struktuurilistele eelistele jäid paljud NATO eesmärgid Afganistanis lõpuks saavutamata. Kuid materiaalsetele ja struktuurilistele eelistele vaatamata jäid paljud NATO eesmärgid Afganistanis lõpuks saavutamata. Sellest tuleneb ka käesoleva doktoritöö uurimisprobleem, mis keskendub riskiühiskonna kontseptsiooni seletusvõimele julgeoleku-uuringutes. Riskiteoreetikud väidavad, et hilismodernsus on oluliselt muutnud lääneriikide ja lääne organisatsioonide strateegilisi väljavaateid, mis tõstatab küsimuse, kas NATO ebaõnnestumine Afganistani stabiliseerimisel tulenes riskiühiskonna põhiliste kontseptuaalsete omadustega seonduvatest eksimustest? Selles väitekirjas analüüsitakse riskiühiskonna omadusi ning uuritakse nende mõju stabiliseerimispoliitikate puudujääkidele. Töös tuvastatakse viis põhitunnust: riskiühiskonna lähtepunktiks on „ohutus ennekõike“, see prioriseerib utilitaarseid tulemusi, see rõhutab globaliseerumise süvendatud riske, see on tulevikku suunatud ja rõhub ennetusele, ning see püüab järjepidevalt riske juhtida. Keskendudes rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude Afganistanis (ISAF) missioonile aastatel 2002 kuni 2014, väidab doktoritöö, et riskiühiskonna karakteristikud mõjutasid paljusid NATO stabiliseerimispüüdluste ebaõnnestumisi Afganistanis suurel määral. NATO ebaõnnestumised osundavad riskiteooria vastuolule, mille kohaselt julgeolekut küll tähtsustakse, kuid strateegiline ambitsioon on väike. NATO ärevust tekitav „ohutus ennekõike“ vaade tingis arvukalt mittepühendunud tsiviil- ja sõjalisi poliitikaid. Kuid NATO Afganistani-kogemus paljastas ka mõningaid olulisi kõrvalekaldeid riskiteooriast. Riskiteooria pisendab ideoloogilisi mõjusid poliitikatele, kuid liberaalse ideoloogia killud mõjutasid siiski mõningaid vigasid stabiliseerimispoliitikates.
Before civilization a non-evolutionist history of community-making in Southwest Asia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-16) Barcina Pérez, Cristina; Annus, Amar, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
See doktoriväitekiri on kriitiline uurimistöö eelarvamuste kohta, millele toetutakse elitaarsust, ebavõrdsust, keerukust ja muid lähedasi teemasid käsitlevates teooriates ning narratiivides, mis mõjutavad Edela-Aasia ning Mesopotaamia tsivilisatsiooni eelajaloo mõistmise mudeleid. Tegemist on diakroonilise analüüsiga, mis keskendub paikse eluviisi (e kogukonna loomise) tekkimisele alates selle algusest. Põllumajandust, karjakasvatust, keraamikat, metallurgiat ja kirjasüsteemi käsitletakse kui ühiselu kogemuse tagajärgi, millega kaasnesid katsetamine, kohanemine ning samuti valikud. Koostöö, ränne ja valikuline edasikandumine ehk matkimine on kogu analüüsi kestel tähtsad tegurid ning kehtivaks kuulutatakse elukorralduse heterarhiline mudel esimeste ühiselu vormide puhul, mida tavapäraselt uuritakse protourbanismi katusmõiste all. Töö käsitleb kriitiliselt Uruki fenomeni. Doktoriöös väidetakse, et paljud Uruki ajastu nn kolooniad peavad olema asutatud Susiana linnadest lahkunud inimeste poolt.
Forecasting business cycles and financial crises with machine learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-16) Alfieri, Luca; Masso, Jaan, juhendaja; Uusküla, Lenno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö uurib masinõppe meetodite rakendamist makromajanduslike näitajate prognoosimises, keskendudes äristsüklite ja süsteemsete finantskriiside ennustamisele. Uuring ühendab kaks perspektiivi – andmepõhise meetodi, mis kasutab suurt hulka muutujaid mittelineaarsete mustrite tabamiseks majandusnäitajates, ning teooriapõhise lähenemise, mis valib muutujaid mudelitesse makroökonoomika teoreetiliste põhimõtete alusel, – kombineerides teooriapõhist muutujate valikut puhtalt andmetest tuvastatud ulatusliku ennustajate (nt kriisieelsete märkide) kogumiga. Uurimus rõhutab tasakaalustamata andmete käsitlemise, asjakohaste tunnuste valiku ja mittelineaarsuste arvessevõtmise tähtsust masinõppe mudelite rakendamisel. Tulemused viitavad sellele, et võimendamis-meetodid võivad suurte andmekogumite puhul olla tõhusad, kuid need nõuavad hoolikat ettevalmistust, eriti kui andmete maht on piiratud. Doktoritöö toob esile ka ajalooliste andmete põhjal kriiside ennustamise keerukuse ning rõhutab vajadust edasiste uuringute järele mudelite optimeerimise vallas. Doktoritöö demonstreerib, kuidas masinõpe saab täiustada makromajanduslike näitajate prognoosimist, ühendades kaasaegseid masinõppetehnikaid traditsiooniliste ökonomeetriliste lähenemistega. Samuti rõhutatakse töös andmete ja kasutatavate meetodite kriitiliselt hindamise tähtsust tagamaks, et masinõppemudelid täiendaksid, mitte ei asendaks traditsioonilisi ökonomeetrilisi meetodeid. Kuigi suurandmete valdkonna areng on suurendanud masinõppe atraktiivsust, ei ole mõistlik sellele pimesi toetuda ega traditsioonilisi meetodeid kõrvale heita. Selle asemel annavad masinõppemudelid parimaid tulemusi traditsiooniliste ökonomeetriliste tehnikatega kombineerituna. Mõlemal on ühised statistilised alused, mistõttu on paljud uued meetodid traditsioonilistega lähemalt seotud kui esialgu tunduda võib.
Heterostylous plants in an era of global change: the role of local, landscape and climatic factors
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-09) Kivastik, Marianne; Aavik, Tsipe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Hiljutised kiired kliima- ja maakasutuse muutused ohustavad elurikkuse erinevaid tahke. Eriti tundlikud on maastikumuutustele loomtolmlevad ja keeruka paljunemissüsteemiga taimeliigid, näiteks erikaelsed liigid. Erikaelsus ehk heterostüülia on taimetunnus, mille puhul koosneb taimepopulatsioon kahest või kolmest morfoloogiliselt erinevast õietüübist, mis erinevad üksteisest tolmukate ja emaka paigutuse poolest õie sees. Erikaelsuse eesmärk on soodustada tolmlemist eri õietüüpide vahel ja takistada nii iseviljastumist kui ka viljastumist sama õietüüpi omava taimega. Ühes populatsioonis peaks õietüüpe olema ligikaudu võrdselt, tagamaks kõrgeim paljunemisedukus. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, millised maastikulised ja klimaatilised tegurid mõjutavad erikaelseid liike ning millised geneetilised ja evolutsioonilised tagajärjed võivad kaasneda maakasutuse- ning kliimamuutustega. Leidsin, et populatsioonisuurus on üks tähtsamaid erikaelsete liikide õietüüpide optimaalset tasakaalu mõjutavaid tegureid. Vastupidiselt eeldusele, et erikaelsete liikide populatsioonides on õietüüpide osakaal võrdne, tuvastasin hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonides ühe õietüübi domineerimise. Töö tulemused näitasid, et hariliku nurmenuku õietüüpide tasakaalu mõjutavad ka mitmed maastiku- ja klimaatilised tegurid, näiteks inimasustuse tihedus, asulate ja ehitiste osakaal maastikus, looduslike elupaikade kadumine ja sademete hulk. Viimaks tuvastasin, et paigast nihkunud õietüüpide tasakaal võib viia geneetilise mitmekesisuse languseni, mis võib omakorda kahandada populatsioonide kohasust ja pikaajalist kohastumisvõimet. Doktoritöö tulemused näitavad, et erikaelsed taimeliigid on kiiretele maastiku-, aga ka kliimamuutustele haavatavad, ning tõstavad esile looduslike elupaikade säilitamise ja kaitse olulisust loomtolmlevate taimede hea käekäigu tagamiseks.
Longitudinal associations between body fatness, physical fitness, physical activity, and cognitive skills in preschoolers
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-02) Reisberg, Kirkke; Riso, Eva-Maria, juhendaja; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Rasvumise epideemia kõrval veedavad lapsed üleliia palju aega istuvatel tegevustel ning sageli ei järgita soovituslikke liikumisnorme. Laste piisav kehaline aktiivsus ja hea kehaline võimekus varases eas toob kaasa positiivse mõju kehalisele, vaimsele ja kognitiivsele arengule. Lasteaiast kooli minek tähistab olulist perioodi lapse hariduslikus ja isiklikus arengus, kuna koolivalmidus seab standardid mitmesugustes arenguvaldkondades. Samas ei ole üheselt selge, kuidas eelkooliperiood mõjutab laste edasist arengut koolis. Antud doktoritöö eesmärk oli uurida pikemaajalisi seoseid keha rasvasisalduse, kehalise võimekuse, kehalise aktiivsuse, istumisaja ja kognitiivse võimekuse vahel Eesti eelkooliealistel lastel üleminekul lasteaiast kooli. Uuringus osalenud Tartu maakonna poistel ja tüdrukutel määrati keha rasvasisaldus kaliibermeetodil, kehaline võimekus lisaks käepigistusjõule ka hüppe- ja jooksutestiga, kehaline aktiivsus ja istumisaeg aktseleromeetriga ja kognitiivne võimekus Boehm'i testiga viimasel aastal lasteaias ja esimesel aastal koolis. Uuringu tulemustena selgus, et tüdrukute väiksem istumisaeg ja suurem lihasjõud lasteaias olid seotud väiksema keha rasvasisaldusega koolis, poistel neid seoseid ei esinenud. Poiste ja tüdrukute kehaline aktiivsus lasteaias ei olnud seotud keha rasvasisaldusega koolis. Samuti ei olnud poiste ja tüdrukute kehaline aktiivsus lasteaias seotud kehalise võimekusega koolis. Poiste ja tüdrukute keha rasvasisaldus ja kardiorespiratoorne võimekus lasteaias ei olnud seotud kognitiivse võimekusega (kontseptuaalse, verbaalse ja pertseptiivse võimekusega) koolis. Suurem lihasjõud lasteaias oli aga seotud parema verbaalse võimekusega koolis ainult poistel. Antud uuringu tulemused näitasid, et just tüdrukutel aitaks istuvatele tegevustele kuluva aja vähendamine ja lihasjõudu suurendavate tegevuste harrastamine eelkoolieas vähendada riski ülemäärase kehakaalu kujunemiseks koolieas. Omakorda poistel võiks eelkoolieas lihasjõudu suurendavate tegevuste harrastamine olla kasulik verbaalse võimekuse arengu toetamiseks esimeses klassis õppimisel.

Sirvi

Viimati lisatud