Kvantitatiivsed meediauuringud: Mina.Maailm.Meedia uuringu skaalade tõlgendamine eesti- ja venekeelsete noorte hulgas
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Kvantitatiivsete sotsiaaluuringute ja seega meediauuringute tulemuste usaldusväärsus sõltub
paljudest erinevatest mõjuteguritest, nende hulgas meetodist või lähenemisviisist ning
uuringuinstrumendist. Üheks oluliseks uuringu usaldusväärsuse aspektist on uurija võime
konstrueerida uurimisinstrument selliselt, et see oleks sobiv uuritava kogemusruumiga.
Käesoleva töö fookuses on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt korraldatud
Mina.Maailm.Meedia. küsitluse tõlgendamine eesti- ja venekeelsete noorte hulgas. Selle
magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas inimesed tõlgendavad erinevaid küsimusi,
küsimuste skaalasid ja vastusevariantide sõnastusi. Samuti selgitati, kuidas uurimisinstrumenti
tõlgendatakse tulenevalt vastajate individuaalsetest keelelis-kultuurilistest ja muudest
kogemustest.
Käesolev töö kasutab küsitlusuuringu Mina.Maailm.Meedia ankeedi individuaalsete
tõlgenduste uurimiseks kvalitatiivset kognitiivse intervjuu meetodit. Nimetatud meetod
võimaldab aktiveerida intervjueeritava mälu erinevaid tasemeid ning seega aitab temal enda
kogemust meelde tuletada ja kirjeldada. Kuna meenutamise efektiivsust saab oluliselt
parandada sarnase olukorra loomisega, keskendus nimetatud intervjuu antud uuringu käigus
ühest küljest intervjueeritavate varasema küsitluskogemuse kirjeldamisele spontaanselt, teisalt
aga erinevate formaliseeritud küsimuste ja skaalade tõlgendamisele etteantud
Mina.Maailm.Meedia küsimuse abil. Valim on moodustatud lähtuvalt kvalitatiivse
strateegilise valimi põhimõtetest, ehk intervjueerisin 13 haridus- ja sotsiaalteaduskonna
bakalaureuse tudengit ja magistranti vanuses 22-33 aastat.
Uurimustulemustest selgus, et erinevused skaalade tõlgendamise osas ei pruugi üks-üheselt
seotud olla intervjueeritavate keele- ega kultuuritaustaga. Keelelis-kultuurilise kogemusruumi
kõrval mängis olulist rolli skaalade tõlgendamisel elukogemus, samuti ka omandatud eriala ja
töökogemus ning sooline kuuluvus. Keelelised ja kultuurilised kogemused on pigem olulised
uuringus osalemise eesmärkide ning põhjuste üle argumenteerides.
Samas skaalajaotuste tõlgendused erinesid suurel määral küsimuse sisulisest olemusest.
Näiteks, küsimusi, kus vastusvariandid on määratletud subjektiivsete mõistete abil (nt
„Sageli“, „Mõnikord“, „Väga harva“ jne), vastajad arvavad, et siin on pigem sobilik
üldistatud vastus. Selgelt mõõdetavad vastusvariandid annavad intervjueeritavate arvates
täpsemat ning seega usaldusväärsemat tulemust. Samuti hinnanguskaala korral pole sageli vajalik kõigile skaalapallidele sõnaliste vastete andmine, kuna intervjueeritute hinnangul
skaalajaotuste sõnastus pigem segab subjektiivsuse väljendamist.
Rääkides skaalapikkusest tuleks öelda, et skaala peab olema piisavalt palju jaotusi selleks, et
antud nähtust kirjeldada ja hinnata. Seega kui keerulisem ja sisukam on hindamissubjekt, seda
pikem peaks olema skaala selle hindamiseks. Seega mõnede intervjueeritavate arvates 5-
palliline järjestusskaala ei peegelda tavaliselt niivõrd hästi tehelikku pilti.
Uuringu huvitavamaks tulemuseks skaalade tõlgendamise lõikes on alternatiivse
vastusvariandi „ei oska öelda“ tõlgendamine. See ei pruugi väljendada vaid vastaja
soovimatust antud küsimusele vastata või teadmatust antud teema suhtes. Mõnedel juhtudel
(sõltudes skaalatüübist; positsioonist skaalal jne) see võib väljendada erapooletust või
ükskõiksust, samuti sisulist tähendust.
Intervjueeritavate poolt pakutud selgituste, hoiakute ja arvamuste põhjal sõnastasin mõningaid
soovitusi meediauuringute tulemuste usaldusväärsuse suurendamiseks. Ma loodan, et
käesoleva uuringu tulemused on kasuks nii tulevate uuringute planeerides, aga ka hiljem
tulemusi analüüsides.