Kandidaadi soo mõju valituks osutumisele kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida naiste poliitilist esindatust mõjutavaid
tegureid ning analüüsida, milline on kandidaadi soo mõju valituks osutumisele kohaliku
omavalitsuse volikogu valimistel. Kuna poliitika karjäär saab enamasti alguse kohaliku
omavalitsuse esinduskogus ning madalama taseme poliitika kogemus on oluline mõjutegur
parlamendis valituks osutumisele, on vajalik uurida, kas naiste vähese poliitilise esindatuse
põhjused võivad peituda just kohalikul tasandil. Püstitatud hüpoteesi „Kandidaadi sugu
mõjutab valituks osutumist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“ kontrollimiseks
viidi läbi statistiline analüüs nelja kohaliku valimise (2002, 2005, 2009 ja 2013) andmete
põhjal.
Analüüsi tulemusena võib väita, et naiste osakaal valimistel kandideerinute ja valituks
osutunute seas on tunduvalt madalam kui meeste osakaal. Kandidaatide ja valituks
osutunute soolise jagunemise suhe ei ole proportsionaalne – naiskandidaate saab
süsteemselt vähem valituks kui mehi. Läbi viidud lineaarse ja logistilise regressiooni põhjal
väita, et kandidaadi sugu mõjutab olulisel määral valimistel saadud häälte hulka ning
valituks osutumise tõenäosust. Meeskandidaadid saavad keskmiselt rohkem hääli kui
naiskandidaadid ning meeskandidaadil on suurem tõenäosus valituks osutuda kui
naiskandidaadil. Seega saab järeldada, et püstitatud hüpotees leidis kinnitust. Kandidaadi
sugu tõepoolest mõjutab valituks osutumist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
Siiani on naiste poliitilist esindatust Eestis uuritud eelkõige Riigikogu valimiste põhjal. Kui
parlamendi valimistel ei ole leitud, et sugu mängiks rolli valituks osutumisel, siis kohalikul
tasandil võib selle väite ümber lükata. Käesolev bakalaureusetöö toob välja naiste poliitilise
esindatuse valukoha – kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on naistel raskem saada
valituks kui meestel, mis omakorda võib põhjustada ka naiste väiksemat osalust kõrgematel
poliitika tasanditel.
Antud uurimus ei püüagi ära seletada, miks naiskandidaadid saavad kohalikel valimistel
vähem hääli, vaid selgitas välja, et sugu mõjutab valituks osutumise tõenäosust. Tulevikus
võib juba valijakäitumist analüüsida ja uurida, miks eelistatakse kohalikel valimistel pigem
meeskandidaate.