Eesti tudengite arusaamad enda õnnelikkusest ja subjektiivsest heaolust
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva töö keskseteks mõisteteks olid õnnelikkus kui positiivsete emotsioonide
domineerimine negatiivsete üle ja subjektiivne heaolu ehk eluga rahulolu. Eesti tudengite
arusaamu enda õnnelikkusest ja subjektiivsest heaolust uuriti kogudes andmed kuue
poolstruktureeritud intervjuu abil.
Kui eelnevalt on olemas õnnelikkuse ja subjektiivse heaolu kohta andmed kergemini
mõõdetavate nähtuste kohta, siis Eesti tudengitele keskendunult üldisemaid arusaamu
õnnelikkusest ja subjektiivsest heaolust varem uuritud ei ole. Selleks, et mõista, kuidas
tunnevad ennast tänapäeva noore haritud põlvkonna esindajad ja mis nende jaoks oluline on,
lähtuti eeskätt Briti majandusteadlase Richard Layardi (2005: 62) seitsmest peamisest
õnnelikkust mõjutavast faktorist, milleks on peresuhted, materiaalne olukord, töö, kogukond
ja sõbrad, tervis, isiklik vabadus ning isiklikud väärtused. Õnnelikkuse uuringud aitavad meil
paremini hinnata hoolekande ja heaolu taset, see aga omakorda mõjutab inimeste tervist,
riskikäitumist ja palju muud (Graham 2011: 3).
Töö eesmärk oli saada teada, milline on tudengite arusaam enda õnnelikkusest ja
subjektiivsest heaolust, milliseid aspekte toovad tudengid välja oma õnnelikkuse ja
subjektiivse heaolu mõjutajana ning millele tuleks õnnelikkuse ja subjektiivse heaolu
suurendamist silmas pidades avalikult enam tähelepanu pöörata.
Uurimusest selgus, et kõige enam mõjutavad õnnelikkust inimsuhted ja et uuritavad
tudengid on üsna õnnelikud. Enda hinnangul on uuritavad oma elus asjadega hästi hakkama
saanud ning peavad seega enda subjektiivset heaolu väga heaks. Raha mängib tudengite jaoks
nii suurt rolli, et selle abil oleks võimalik rahuldada oma esmavajadused ja peale seda jääks
natukene ka midagi üle. Tervisele on hakatud vanuse kasvades aina enam tähelepanu pöörama
ja selle eest hoolitsemine väljendub eeskätt toitumises ja liikumises. Inimsuhetes laiemalt
väärtustatakse üksteise abistamist, kuid eeldatakse ka vastuteeneid. Haridust hinnatakse
kõrgelt ja nähakse selles olulist siduvat lüli keskmisest enam haritud inimeste vahel.
Poliitikale uuritavad eriti tähelepanu ei pööra ning tajuvad seda pigem negatiivsena. Eeskätt
ollakse huvitatud probleemide parandamisest, mis intervjueeritavaid ennast otseselt
puudutavad. Uuritavad tudengid soovivad tulevikus kõige enam omada toimivat lähisuhet ja
rahuldustpakkuvaid eneseteostusvõimalusi, mis tagaksid õnnelikkuse ja heaolu.