Teismelisena vanemakssaanute käsitlused toimetulekust perena
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kirjeldada viie teismelisena vanemaks saanud paari heaolu käsitlusi vanemaks saamisest, suhetest, hakkamasaamisest. Uurimustöö teoreetiliseks raamistikuks on Bronfenbrenneri (1979) sotsio-ökoloogiline süsteemiteooria ning sellest lähtuvalt uurisin teismeeas loodud perekonna heaolu käsitlusi, võttes aluseks Lee & Guterman (2010) ning Belsky (1984) perekonna heaolu struktuurse mudeli. Andmekogumismeetodina kasutasin poolstruktureeritud intervjuud ja uurimuses osalesid kuni 19- aastased noored, kes on enne 19ndat eluaastat saanud lapse ning moodustanud perekonna. Intervjuuliigiks oli paarisintervjuu. Teismeeas vanemakssaanute käsitlusi analüüsisin pere kontekstis- nende hakkamasaamist pere kui ühtse üksusena. Analüüsimeetodina kasutasin temaatilist sisuanalüüsi. Järgnevalt esitan kokkuvõtvalt saadud tulemused ja nendest tulenevad järeldused ja soovitused.
1. Intervjueeritud paarid tulevad endi hinnangul igapäevaste murede ja probleemidega hästi toime. Tegemist on noortega, kes on suutnud säilitada omavahelised suhted ja loonud ühise pere. Ühiskonna eelarvamused teismeliste vanemate suhtes on ebaõiglased minu intervjueeritud paaride suhtes, need on liialt negatiivsed ja üldistavad. Käesolevast uurimusest selgus, et noored vanemad olid tunda saanud ühiskonnapoolset negatiivsust. Just teismelised paarid vajavad pere loomiseks ja säilitamiseks, tulenevalt oma varajasest vanemastaatusest ja hariduslikust ning sotsiaalsest ebaküpsusest, lähikeskkonna ja laiema ühiskonna poolset toetust. Ühe või mõlemapoolse vanema materiaalne ja moraalne toetus on teismelistele vanematele väga oluline ning ilma selleta nad nii hästi hakkama ei saaks. Tänu vanemate poolsetele toetustele on teismelistel vanematel oluliselt kergem ka enda haridusteed jätkata.
2. Minu poolt intervjueeritud teismelised vanemad olid positiivselt meelestatud oma haridustee jätkamise suhtes. Järelikult ei välista (vähemalt minu uurimuses osalejate puhul) noorelt vanemaks saamine hea hariduse saamist, kuigi lükkab seda mingi aja edasi.
3. Teismelised vanemad on muutnud seoses perekonna loomisega oma eale tüüpilist elukorraldust. Sotsiaalelu ja sõpradega väljas käimised on jäänud pereelu tõttu tahaplaanile. Nad on loonud endale uued prioriteedid, mille keskmes on perekond. Seega, teismelisena vanemaks saanud on võimelised enda hoiakuid ja elustiili muutma, olenemata oma vanusest ning on valmis end pühendama perele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et teismelised vanemad, hoolimata oma ebaküpsusest erinevates valdkondades või ette tulevatest raskustest igapäevaelus, tulevad oma paarisuhte säilitamisega, lapse eest hoolitsemisega ja elu korraldamisega väga hästi toime, olles positiivsed ning oma eluga igati rahul. Teismeliste perena toimetuleku tingimusteks on nii omavahelised head suhted, tahe peret luua ja toimetulek vanemana, muutused prioriteetides ja elukorralduses võrreldes eakaaslastega kui ka lähikeskkonna poolne aktiivne toetus.