Enesestigma ja eelarvamuste seos psühholoogilise abi otsimisega

Abstract

Käesolevas seminaritöös uurisin enesestigma ja eelarvamuste seost psühholoogilise abi otsimisega. Uuring viidi läbi Tartus, selles osales 171 inimest (43 meest, 128 naist) vanuses 17-69 eluaastat. Küsitluse teel koguti uurimuse seisukohalt olulisi demograafilisi isikuandmeid ning vastanutele esitati küsimusi, mis puudutasid tema varasemaid kogemusi psühhologilise abi otsimisel võimalikest abiallikatest. Uurimuses osalejad täitsid küsimustikud enesestigma, enesehinnangu ja eelarvamuste skooride määramiseks. Enesestigma skaala ja eelarvamuste küsimustiku keskmiste skooride võrdlemisel selgitati välja, et meestel on enesestigma ja eelarvamuste skoorid kõrgemad kui naistel. Samuti ilmnes, et enesestigma ja enesehinnangu skaalade vahel esineb nõrk negatiivne seos (r =- 0.3, p<.01). Enesestigma skaala ja eelarvamuste küsimustiku vahel on aga positiivne seos (r=0,4, p<.01). Kokkuvõttes, uuringu tulemusena selgus, et enesestigma on oluline tegur, mis võib takistada inimest psühholoogi poole pöördumast.