Hip-hop kultuuri rakendamisvõimalused Tartu noorsootöös JJ-Street tantsukooli näitel

Date

2016

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Antud bakalaureusetöö käsitles hip-hop kultuuri nii subkultuuri kontekstis kui ka elustiilina, mille elemente on võimalik kasutada noorsoo- ja sotsiaaltöös nii mujal maailmas kui ka Tartus. Kvalitatiivsest lähenemisviisist lähtuvalt viisin läbi ja analüüsisin kolme intervjuud – kaks noorsootöötajatega ning ühe JJ-Street tantsukooli treeneriga. Saadud andmete põhjal soovisin leida vastuse sellele, kas Tartu noorsootöös on praktiline rakendada hip-hop kultuuri elemente, arvestades sealjuures Tartu noorsootöö olemusega ning hip-hop kultuuri kontekstiga Tartu linnas. Toetava näitena tõin välja JJ-Street tantsukooli. Esmalt on oluline mõista, kuivõrd teadlikud on Tartu noorsootöötajad hip-hop kultuurist kui sellisest. Küll aga olid uurimistulemused oodatust positiivsemad – intervjueeritud noorsootöötajatel on laiaulatuslikud, kuid samas spetsiifilised teadmised (Tartu) hip-hop kultuuri iseloomustavatest elementidest. Kuigi teadmised hip-hop kultuurist on Tartu noorsootöötajatel olemas, puudub sellele teadlik ja spetsifiiline rakendus. See on tingitud asjaolust, et Tartu linna noorsootöö soovib jõuda kõikide linna noorteni ning noorsootöötajatel on keerulisem keskenduda ühele kindlat elustiili viljelevale noortegrupile. Lisaks toimub noorsootöö peamine tegevus just noortekeskustes, mille eesmärgiks ongi pakkuda võimalikult palju erinevaid eneseteostusvõimalusi noortele. Tartu noorsootöös üldistatakse ning rakendatakse hip-hop kultuuri elemente meediumina noore inimese ja erinevate keerukamate teemade vahel. Erinevad tantsuprojektid jms on aidanud pääseda noorteni. Hip-hop kultuuri rakendamine Tartu noorsootöös on seega pigem pinnapealne ja kaudne. Hip-hop kultuuri rakendamine Tartu noorsootöös edaspidi on lootustandev. Intervjueeritavad oskasid seostada hip-hop kultuuri elemente noorsootööga ning toodi välja võimalusi, kuidas hip-hop kultuuri noorsootöösse integreerida, eeldusel et nii noored kui ka noorsootöötajad huvituvad kultuurist väga. Noortelinnaku näitel võib endiselt rääkida noortekeskustest ka kui meediumist hip-hop kultuuri ja noore vahel. Noorsootöötajast võib saada edaspidi just see isik, kes tutvustab noorele mingit subkultuuri, mille kaudu leiaks noor oma identiteedi ja väljundi. Samuti pakuti välja võimalus tuua ülikoolide noorsootöö eriala õppekavasse sisse subkultuuride suund. Sellise lähenemise abil oleks võimalik kasutada subkultuure just nö üleval pool, noorsootöös. Tartu noorsootöö tugevuseks on selle targad ning uuendusmeelsed noorsootöötajad. Tänavanoorsootöö ning MOKO avavad järjest rohkem võimalusi erinevate noortega kontakti loomiseks. Usun, et hip-hop kultuuril, nii subkultuuri kui noorte elustiilina, saab noorsootöös edaspidiselt olema veelgi suurem ja spetsiifilisem roll. Noortekeskuste noorsootöötajatel on võimalus huviringides rohkem rakendada hip-hop muusikal põhinevat biblioteraapiat jms. Küll aga tuleb arvestada, kuivõrd suur on noorte tegelik huvi hip-hop kultuuri vastu. Teema sügavamaks käsitlemiseks peaks esmalt uurima Tartu linna noorte seas väljajoonistuvat subkultuuride ja elustiilide struktuuri. Samuti tuleks keskenduda noorte endi perspektiivile – mida arvavad nad Tartu noorsootööst ja kuidas suhestuvad noored hip-hop kultuuriga. Noorsootöötajatel on nende teadmiste põhjal võimalik paika panna juba edasised efektiivsed meetodid ümbruskonna noortega tegelemiseks.

Description

Keywords

Citation