Ajakirjanduses laste meediarepresentatsiooni läbi tekkivad dilemmad

Date

2016

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Antud bakalaureusetöö eesmärk oli läbi tekstianalüüsi uurida, kuidas kujutatakse lapsi Eesti meedias läbi probleemlugude, kas ja kuidas on lapse vajadused konstrueeritud ning kuidas on lapse isikut kajastuses kaitstud. Kokku uurisin bakalaureusetöös nelja juhtumit ja kaheksat teksti. Tekstide analüüsiks koostasin õpikute “Key terms in Discourse Analysis” (Phil Baker ja Sibonile Ellece 2011) ja “Discourse Analysis” (Gillian Brown ja George Yule 2003) abil analüüsikategooriad. Analüüsikategooriad jaotasin kolmeks: tekstis konstrueeritud diskursused, tekstis esinevad positsioneeringud ning teksti sisu tõendatus ja hinnangud. Kategooriates olevatele küsimustele vastasin tekstianalüüsis. Sarnaseid analüüsikategooriaid kasutasin ka enda samanimelises seminaritöös (Vettik 2015). Lugudes rääkijate positsioneeringute analüüsimisel uurisin ka autori/allika keelekasutust, milles tuginesin Reet Kasiku artiklile “Nominaliseeritud protsessi agent meediauudistes” (Emakeele Selts 2005). Tekstianalüüsist selgus, et ajakirjanik eelistab lastest rääkides kasutada lastega seotud isikute sõnumeid. Seega on laste vajadused ning lapse nägemus juhtumist valitud tekstides konstrueeritud täiskasvanute poolt. Kuigi ajakirjanikud on valitud artiklites toonud loo kirjutamise aluseks laiema ühiskondliku probleemi, on kõigi artiklite autorid last ennast või temaga seotud juhtumit kasutanud probleemi illustreerimisel. Nii on ajakirjanikel jäänud leidmata lahendus lapse murele, aga ka laiemale ühiskondlikule probleemile. Selle põhjuseks on juhtumi kajastusel tekkivate dilemmade kaalutlemata jätmine – autor on kas allikate esitatud diskursuseid edasi arendanud või mitte. Ajakirjanikud usuvad, et nad peavad oma töös kaitsma just nõrgemat poolt. Sarnaseid paralleele antud bakalaureusetöös analüüsitud juhtumiga võib tuua näiteks patsiendi-arsti suhte kajastamisel, kus sõna antakse vaid sellele poolele, kes nii-öelda rohkem kannatama peab, ehk patsiendile. Selline lähenemine aga eeldabki diskursuse analüüsi tegemist, mis võimaldab pigem aidata last ja seeläbi leida seletus ka laiemale ühiskondlikule probleemile. Kui üritada lugu lahendada ühe dilemma järgi, pole tõenäoliselt kajastamine põhjendatud, kuna võib tuua kaasa komplikatsioone loos osalejate jaoks. Mitme dilemma ja diskursuse analüüsi abil saab laiendada moraalset märkamist ning seeläbi leida võimalusi tundliku teema kajastamiseks.

Description

Keywords

Citation