Maailma Terviseorganisatsiooni tuberkuloosi programmi tegevuse efektiivsus, Kagu-Aasia näitel
Kuupäev
2016
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesolev bakalaureusetöö keskendus Maailma Terviseorganisatsiooni tuberkuloosi
programmi efektiivsuse uurimisele Kagu-Aasias ning selgus, et organisatsiooni tegevus
on olnud efektiivne ning sealse piirkonna inimeste olukord on paranenud. Tulemuseni
jõudmiseks kasutati töös sobivaid indikaatoreid efektiivsuse hindamiseks, täpsemalt
keskendudes WHO praktikale ning nende ressursside kasutamisele. Samuti uuriti
erinevate väliste tegurite panust tegevuse ja vahendite kasutamise kaudu. Viimasena
pöörati tähelepanu probleemi lahendamise tulemuslikkusele erinevate haiguse näitajate
kaudu.
Uurimuses ilmnes, et Maailma Terviseorganisatsioon on läbi viinud mitmeid tegevusi, et
piirkonnas olukorda arendada ning nende poolt tehtud töö keskmes on olnud mahukas
DOTS strateegia. Kuigi Kagu-Aasias on tuberkuloosi probleemi lahendamises osalenud
ka mitmed välised tegurid, nagu näiteks USAID, pole nende tegevus siiski olnud nii
iseseisev ja laialdane kui WHO oma. Samuti on Maailma Terviseorganisatsioon omalt
poolt rakendatud nii rahalisi kui ka inimressursse, kuid pigem on tähelepanu olnud riikide
toetamisel ressursside leidmiseks. Seetõttu on organisatsiooni tegevus siiski oma
eesmärki täitnud, hoolimata sellest, et teised institutsioonid on rohkem vahendeid
rakendanud. Järelikult on WHO poolne panus olnud väliste tegurite omast mahukam.
Lisaks sellele oli vajalik tähelepanu pöörata ka Kagu-Aasias toimunud muutustele ja
selgus, et tuberkuloosi suremuse määr oli piirkonnas oluliselt vähenenud ning suurenenud
oli ravi õnnestumise määr. Uute juhtumite arvud olid küll kasvanud, kuid see oli
põhjendatav ilma, et see oleks negatiivselt mõjutanud hinnangut WHO tegevuse
efektiivsusele.
Tulevikus oleks tarvis veel uurida seda, kas Maailma Terviseorganisatsioon saanuks oma
tegevuses olla veelgi efektiivsem ning parandada Kagu-Aasia olukorda tuberkuloosi osas
kiiremini. Samuti tuleks uurida seda, miks näiteks Timor-Lestes oli 2014. aasta seisuga
suremuse määr võrreldes 2002. aastaga suurenenud, kuigi vahepealsetel aastatel suudeti
näitaja viia oluliselt madalamale.