Isiksusetüübi mõju valijate otsusekindlusele e-valimiste perioodil
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Üha enam populariseeruvad Eestis e-valimised, kuna oleme suutnud välja töötada tõrgeteta mugava ja kiire elektroonilise valimissüsteemi, mille abil on võimalik hääl anda füüsiliselt valimisjaoskonda kohale minemata. Palju on diskuteeritud teemadel e-valimiste turvalisusest, kuid siiani on kõik valimised toimunud tagasilöökideta. Samuti on korduvalt olnud arutelu poliitilisel maastikul eelvalimiste (ja ka e-valimiste) olemuse ja selle perioodi pikkuse kohta, kuid siiani pole tekkinud laiemat avalikku arutelu nähtuse kohta, kus e-valimiste perioodil on poliitikutel võimalik veel end valijale eksponeerida ning seeläbi valija lõplikku valikut mõjutada. Tulenevalt e-valimiste olemusest on võimalik veel oma häält muuta, ehk valija saab esmase valikueelistuse (või juba antud hääle) vahetada uue vastu. Käesolevas uurimistöös otsiti vastust küsimusele, kas teatud isiksuseprofiiliga valijatel on suurem tõenäosus e-valimiste perioodi jooksul oma esimesena antud valikust loobuda ning antud häält veel enne valimisperioodi lõppu muuta.
Töös analüüsiti respondentidelt küsitluse raames saadud isiksusekohaseid andmeid suure viisiku klassifikatsiooni alusel, mis koosneb viiest peamisest isiksusejoonest, mida käesolevas uurimistöös kasutati mõõdikutena: ekstravertsus, avatus kogemustele, sotsiaalsus, meelekindlus ja neurootilisus. Töös toodi välja ka kuidas on suurde viisikusse kuuluvate isiksuseomaduste tasemed jaotunud tava- ja e-valijate vahel. Isiksusejoonte intensiivsuse keskmiste skooride vahe on mõlema valijatüübi vahel mikroskoopiline ning erinevused pole kuigi märkimisväärsed, kuid teatavad erinevused saab siiski keskmiste skooride võrdlusel välja tuua: e-valijad on keskmiselt ekstravertsemad, sotsiaalsemad, neurootilisemad ja avatumad uutele kogemustele, kuid see-eest madalama meelekindlusega kui tavavalijad.
Regressioonanalüüsi tulemuste abil hinnati isiksuseomaduste mõju tava- ja e-valijate otsusekindlusele ning töö alguses püstitatud hüpoteesid ei leidnud kinnitust. Seega ei saa ka väita, et indiviidid, kes on avatumad kogemustele, muudaksid tõenäolisemalt e-valimisperioodi jooksul oma häält, kui need kes pole kuigi avatud iseloomuga. Samuti ei saa seose nõrkuse tõttu kinnitada hüpoteesi, et ekstravertsuse ja meelekindluse skoori kasvades suureneks ka lojaalsus valitavale kandidaadile. Kuna töös püstitatud hüpoteesid paika ei pea, siis järelikult ei olene ka valija otsusekindlus valimisperioodi jooksul viiest põhilisest isiksusejoonest ning osade valijate esmase valikueelistuse ja
lõpliku valiku erinevuse põhjuseid tuleks otsida mujalt, kuna keerukat inimkäitumist ei mõjuta ainult käesolevas uurimistöös analüüsitud viis isiksusejoont.