Eesti Televisiooni kultuurisaade “OP” enne ja pärast formaadimuutust
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolev bakalaureusetöö uurib formaadivahetusest tingitud muutusi Eesti Televisiooni
kultuurisaate “OP” sisus ja kultuurikäsitluses. Töös võrreldakse 2014. aasta algusest kuni
2015. aasta kevadhooaja lõpuni eetris olnud kolmele kultuurivaldkonnale keskenduvaid
saateid (“OP! Kunst”, “OP! Teater”, “OP! Film”) alates 2015. aasta septembrist ekraanile
jõudnud valdkonnaüleste saadetega. Uurimistöö eesmärk on kvantitatiivse meetodi abil
analüüsida, kuidas muutusid formaadivahetusega “OPi” struktuur, saatekülaliste valik,
kajastatud kultuurivaldkonnad, teemade geograafia ja kultuurikäsitluse ajendid ja viisid.
Teoreetilises peatükis peatutakse kultuuri– ja ajakirjandusvälja seostel, kultuuriajakirjanduse
ajakirjanduslikustumisel, kultuuriajakirjanike töö eripäradel ja Eesti kultuuriajakirjandust
läbivatel joontel. Samuti antakse ülevaade kultuurisaatest “OP”, formaadimuutusest tingitud
arutelust ning saate vaadatavusest. Uurimistöö tulemused põhinevad standardiseeritud
kontentanalüüsil, mille käigus analüüsiti 24 saadet – 12 valdkonnapõhist (2015) ja 12
valdkonnaülest saadet (2017) –, mis tõid ekraanile kokku 108 lugu ja 198 saatekülalist.
Tulemustest nähtub, et valdkonnaülene formaat avardas “OPi” kultuurikajastust, tuues
ekraanile lugusid rohkematest kultuurivaldkondadest, näiteks muusikast ja arhitektuurist, mis
valdkonnapõhise formaadi raamidesse ei mahtunud. Valdkonnaülestest saadetest leiab
rohkem ka lugusid, mis ei ole ajendatud konkreetsest kultuurisündmusest. Samuti on saate
kultuurikäsitlus muutunud formaadivahetusega analüüsivamaks ja kriitilisemaks, sest
saatekülaliste hulgas on kõrvaltvaataja positsioonis eksperte ja kriitikuid rohkem kui
valdkonnapõhiste saadete puhul. Erinevalt varasemast reisiti valdkonnaülestes saadetes
uuritaval perioodil kultuuri kajastama välismaale, mis omakorda vähendas Tallinna-kesksust.
Formaadivahetusega muutus aga ka saatejuhi roll. Uus ajakirjanikust saatejuht taandus
täielikult neutraalse intervjueerija rolli, mistõttu jõudsid ekraanile intervjuud ainult küsimusvastus
kujul. Valdkonnapõhistes saadetes osales oma ala eksperdist saatejuht aga sageli ka ise
vestluses, võimaldades sellega elavamat arutelu. Kuna aga ajakirjanikust saatejuhil puudub
kultuuriväljal vastav kapital, et ise eksperdi rolli asuda, oleks siinkohal alternatiiviks kaasata
saatesse mitme intervjueeritavaga pikemaid grupivestlusi, mis pakuksid vaheldust teistele
tempokatele lugudele. Kuigi “OPi” põhieesmärgiks on alati olnud Eesti kultuuri tutvustada,
suureneks sel viisil ka saate potentsiaal kultuuriarutelu pakkumiseks.
Käesolev töö annab ülevaate formaadivahetusega kaasnenud muutustest “OPis”, mis loob
mitmeid võimalusi teema edasi uurimiseks. Huvitav oleks uurida, kuidas näevad “OPi”
auditoorium, kultuurivaldkondade esindajad ja saatetegijad ise. Samuti tasuks keskenduda
põhjalikumalt intervjuude analüüsile, mis võimaldaks teha laiaulatuslikemaid järeldusi saate
kultuurikäsitlus viiside kohta.