Ülikooliväliste organisatsioonide kaasamine kommunikatsiooniõppesse kogemuspõhise õppe kontekstis

Date

2017

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni ainekavasse kuuluva õppeaine „Praktiline suhtekorraldus“ (SOZU.03.171) kogemusele tuginedes välja selgitada, kuidas oleks kogemuspõhise õppe kontekstis võimalik ülikoolivälised organisatsioonid kommunikatsiooniõppesse kaasata viisil, millest võidaks nii tudeng, ülikool kui ka ülikooliväline koostööpartner. Täpsemalt soovisin teada saada, mida osapooled sellise koostöövormi juures oluliseks peavad ning töötada teadmisele tuginedes välja praktilised soovitused, mida 2017/18. õppeaasta sügisel loetavas õppeaines rakendada. Töö teoreetilisi ja empiirilisi aluseid käsitlev peatükk jagunes kaheks suuremaks osaks, millest esimeses keskendusin kommunikatsiooni professionaalsetele praktikatele ning teises kogemusepõhisele õppemeetodile. Nii andsin peatüki esimeses pooles ülevaate kommunikatsiooni mõistest, selle tähendusest ja rollist organisatsioonis ning püüdsin kommunikatsioonipraktiku tööülesandeid ka pisut konkreetsemalt mõtestada. Seejärel võtsin fookusesse kogemuspõhise õppe ning sellele omaste meetodite kasutusvõimalused kommunikatsiooniõppes nii Eestis kui ka mujal maailmas. Ehkki kogemuspõhiste õppemeetodite rakendamist kommunikatsiooniõppes Eesti kontekstis varasemalt uuritud ei ole, on vajadus sellise praktilise suunitlusega õppevormi järele sotsiaalteaduste valdkonna tudengite seas töötamise fenomeni silmas pidades selgelt olemas. Õppeaine „Praktiline suhtekorraldus“ (SOZU.03.171) raames katsetati 2016/17. õppeaastal kogemuspõhisele õppemeetodile omaseid jooni projektipõhise koostöö baasil, kuhu kaasati kaheksa ülikoolivälist organisatsiooni. Kuna koostöövorm üldjoontes toimis, soovisid õppejõud sellega jätkata ka tulevikus. Selleks, et eelmainitud õppeaine raames tehtud kogemuspõhist projekti tulevikus veelgi parendada, viisin proovitud kogemuspõhise projekti põhjal läbi juhtumiuuringu. Uuringusse kaasasin nii tudengid, õppejõud kui ka kogemuspõhise projekti raames kursusel osalenud ülikooliväliste organisatsioonide esindajad. Kõigi osapooltega tegin poolstruktureeritud intervjuud. Saadud andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mis võimaldas osapoolte antud vastuseid sarnastel alustel võrrelda ning nende pinnalt välja töötada konkreetsed soovitused, mida tuleks koostöö edendamiseks järgida. Ilmnes, et õppeaine näol on tegemist kursusega, millel on mitu funktsiooni. Ühelt poolt valmistab kursus bakalaureuseastme tudengeid ette tööturule sisenemiseks, ent teisalt on kogemuspõhine projekt ülikooliväliste organisatsioonide jaoks aga võimalus tudengid organisatsiooni tööpraktikasse kaasata ja firma jaoks olulistes ja/või uudsetes olukordades proovile panna. Kogemuspõhise projekti edu alus on kõigi osapoolte motivatsioon ja soov projektile pühenduda, misjärel tuleb tähelepanu pöörata sobiva ülikoolivälise organisatsiooni profiilile ning võimekusele projektis kaasa lüüa. Kui sobivad ülikoolivälised organisatsioonid on leitud, tuleks keskenduda jätkusuutlike partnerlussuhete loomisele ja esimeste kokkulepete sõlmimisele, mille eest võiks tulevikus vastutada õppejõud. Viimaks peaks aga õppeaine konteksti silmas pidades suunama tähelepanu kogemuspõhise projekti sisule ja ülesehitusele, leidma osapooltele sobiva lahenduse ning paika panema mõned üldised projekti käiku ja omavahelist kommunikatsiooni puudutavad reeglid.

Description

Lisad 4-7 on lisatud töö paberversioonile CD-l.

Keywords

Citation