Eesti lastekaitsetöötajate tõlgendus lapsesõbralikust õigusemõistmisest
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Bakalaureusetöö sisuks oli tutvustada lapsesõbraliku õigussüsteemi põhimõtteid läbi
Eesti lastekaitsetöötajate perspektiivi. Uuringutulemused näitavad, et
lastekaitsetöötajad lähtuvad oma töös kehtivast Lastekaitseseadusest, kus neil on
kohustus seada lapse parimad huvid esiplaanile. On mitmeid juhiseid ja regulatsioone,
mis lihtsustavad lapse heaolu määratlemist, kuid endiselt ei kasuta kõik osapooled
neid. Kuna iga lapse lugu on ainulaadne, siis selgus, et töötajatel võib valmistada
raskust erinevate olukordade hindamine. Heaolu väljaselgitamisel tuleb lähtuda
erinevate elementide koos esinemisest ning seetõttu võivad otsustusprotsessid olla
tihedalt seotud töötaja enda arvamuse ja hoiakutega.
Töötajad leiavad, et tähtis on lähtuda otsuste tegemisel lapse vanusest, arengust ja
arvestada ka muid lapsi mõjutavaid faktoreid. Lastekaitsetöötajate roll
menetlusprotsessides on oluline, kuid töötajad leiavad, et lisaks on tähtis positsioon
vanematel. Vanemad võivad oma käitumisega määrata, kui lapsesõbralik menetlus on.
See omakorda nõuab spetsialistide professionaalsust ning oskust erinevaid olukordi
hinnata. Lastekaitsetöötajad tunnevad, et igal lapsel on õigus ennast väljendada ja
osaleda menetluses, seetõttu on vaja anda hääl ka lastele, kes seda väljendada ei saa.
Näiteks erivajadusega lapsed, beebid. Lastekaitsetöötajad seisavad selle eest, et igal
lapsel oleks võimalik menetluses osaleda, kuulates neid ära, andes eakohast teavet
ning luues turvaline keskkond.
Tänu menetluste arvu kasvule on peamiseks murekohaks töötajate arvu vähesus ning
seetõttu võib tekkida töötajatel ülekoormus. Ülekoormuse tulemusena võib tekkida
olukord, kus abivajav laps ei saa piisavalt kiiresti abi. Lisaks võivad erinevused
esineda eri piirkondades, kus peamiselt töötab lapsega sotsiaaltöötaja, kellel on kliente
väga erinevatest sihtgruppidest. Samas toodi välja, et suurema kompetentsuse
omamine ei anna alati eelist, kuna suuremates linnades on juhtumeid rohkem.
Intervjuu tulemustest selgus, et lastekaitsetöötajad peavad lapse esikohale seadmist
enda töö lahutamatuks osaks ja seetõttu võiks edaspidine suund olla teiste erialade
spetsialistide teadlikkuse uurimine, näiteks meditsiinivaldkond. Tähtis on, et kõik
menetlused, millega laps kokku puutub on lapsesõbralikud. Lapse heaolu esile
seadmine peab toimuma kõigis menetlustes, seda nii koolis õppetööst eemaldamises
või lapse kokkupuude õppenõukoguga kui ka juhtudel kui laps ise otsib abi.