Võimu jagunemine paarisuhtes ja seda mõjutavad tegurid Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 2013 andmetel
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade kooselus võimutasakaalu mõjutavatest teguritest, teada saada, kas ja kuidas on Eestis jaotunud erinevates pereelu valdkondades otsuste langetamine naiste ja meeste vahel, millised sotsiaalmajanduslikud näitajaid seda mõjutavad ja kas traditsioonilistel soorollihoiakutel on sellele mõju. Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 2013 andmetele tuginedes viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs.
Võimu jagunemine kooselupartnerite vahel mõjutab nende vaimset ja füüsilist heaolu, elukvaliteeti ning rahulolu paarisuhtega. Kuidas kooselus võim jaguneb, sõltub erinevate tegurite koosmõjust, olulised on partnerite soorollihoiakud, individuaalsed eripärad, toime-tulekuoskused, haridustase, sotsiaalne staatus, majanduslik toimetulek, ühiskonnas valitsev ideoloogia, üldine sooline võrdsus jm. Kuigi traditsioonilised soorollihoiakud on kaasaegses maailmas tasapisi muutumas, on neil siiski tugev mõju igapäevasele tööjaotusele pereelu korraldamisel. Seda näitas ka käesoleva töö analüüsiosa ̶ igapäevases pereelus on Eestis partnerite rollid jätkuvalt üsna traditsiooniliselt jagunenud. Naised teevad rohkem otsuseid, mis on seotud igapäevatoimingute ja laste kasvatamisega ning enamus neist tunnevad liigset kodutööde koormust. Partnerid otsustavad võrdsemalt vaba aja veetmise, suuremate ostude ja pere juurdekasvu küsimusi. Meeste roll joonistus kõige selgemalt välja pere peamise sissetuleku toojana, seejuures on Eestis valdav osa meestest ja naistest aga seda meelt, et perede majanduslik toimetulek on mõlema partneri ühine vastutus.
Kui vaadata töö tulemusi võimusuhete kontekstis, võiks arvata, et kuna suhteliselt kõrge on inimeste toetus traditsiooniliste soorollihoiakute osas, mehed on peamise sissetuleku toojate seas selges ülekaalus, naised on jällegi oma partnerist majanduslikus sõltuvuses, nad on üle-koormatud kodutöödega ja vastutavad pereelu igapäevase korralduse eest, on meestel eelisseisund peresiseses võimujaotuses. Kas selline rollijaotus on tingitud Euroopa kõrgeimast soolisest palgalõhest, mille tõttu ei suuda naised partneriga võrdväärselt paarisuhtesse materiaalseid ressursse tuua ning just see paneb naisi pereelusse panustama kodutöödega või on naised peresisese traditsioonilise tööjaotuse tõttu koduste kohustustega sedavõrd ülekoormatud, et ei ole suutelised tööturul edukalt konkureerima, jääb tulevaste uuringute ja arutelude teemaks.