Tsiviilellu siirdumise tõlgendused Eesti Kaitseväe tegevteenistujate ja tegevteenistusest vabastatud endiste kaitseväelaste näitel
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Uuringus osales viis intervjueeritavat, kes kõik on olnud tegevad Eesti Kaitseväes.
Intervjueeritavad valisin kasutades mugavusvalimit ning lumepalli efekti. Intervjuusid
analüüsisin kasutades kvalitatiivset teemaanalüüsi. Intervjueeritavatele anonüümsuse
tagamiseks ei sisalda bakalaureusetöö intervjuude transkriptsioone. Edasise teadustöö
tegemiseks on need kättesaadavad töö juhendajalt.
Bakalaureusetöö uuris kaitseväe teenistuses olevate ja teenistusest vabastatud
kaitseväelaste tsiviilellu siirdumist. Teooria põhines peamiselt kultuurišokil, mida
kogetakse ühest kultuurist teise liikudes. Intervjueeritavad liikusid kultuuride vahel
mitmel korral. Esiteks minnes Kaitseväkke tööle, liikusid nad tsiviilkultuurist
militaarkultuuri. Kaitseväes tööl olles ning missioonile minnes kogeti samuti liikumist
ühest kultuurist teise. Liiguti rahuajast reaalsesse sõjakoldesse. Sarnaselt
militaarkeskkonda liikumisega toimus üleminek ka vastupidiselt. See tähendab, et
kaitseväelased tulid tagasi Eestisse ning mõned neist siirdusid tsiviilellu olles kogemuse
võrra rikkamad. Intervjuudes küsisin kaitseväelastelt, emotsioonide kohta missioonil olles
ja sealt tulles. Eesti kaitseväelased kultuurišokki oluliselt siiski ei kogenud. Viiest
intervjueeritavast on tsiviili siirdunud kolm kaitseväelast. Kultuurišokki esines paaril
üksikul juhul.
Uuringust selgus, et intervjueeritavad ei tegele oluliselt tsiviilellu siirdumise
tõlgendamisega, pigem võetakse edasi liikumist kui elu ühte loomulikku osa.
Kaitseväelased kartsid kõige enam majanduslikke raskusi ning uue töökoha mitte
leidmist. Olulisena toodi välja perekond ning nende geograafiline lähedus.
Töö edasiarenduseks leidsin mitu võimalikku suunda - karjäär tsiviilühiskonnas, alkohol
kaitseväes ning riskikäitumine ja teenistusest lahkumine.