Eesti veebiajakirjanike ootused ajakirjanike teadmistele, oskustele ja pädevustele ning nende tegelik rakendamisvõimalus

Date

2017

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Minu magistritöö koosneb kahest osast: eestikeelsest teooria, uurimismeetodi, tulemuste ja diskussiooni raamartiklist ning ingliskeelsest teadusartikli “Expectations and the actual performance of skills in online journalism” käsikirjast, mis on kirjutatud koos Marju Himma-Kadakaga. Raamartikli metoodika peatükis kirjeldan enda osa artikli valmimises. Uurimuse eesmärk oli võrrelda toimetuse juhtide ootusi Eesti veebireporterite oskustele ja teadmistele sellega, mida reporterid tegelikult töös kasutavad. Selleks analüüsisin 20 semistruktureeritud intervjuud, millest pooled on tehtud 2012. ja pooled 2015. aastal. Mõlemal aastal intervjueeriti viit veebireporterit ning viit toimetuse või meediaettevõtte juhti. Analüüsi põhjaks on kasutatud Micó (2006) paljuoskuslikkuse jaotust, mida on täiendatud Carpenteri oskuste ja teadmiste näidetega. Tulemustest selgub, et ootused ja tegelikkus ei kattu alati: reporterid kasutavad oma töös vähem oskuseid kui neil tegelikult on või kui neilt oodatakse. Kõige enam kattuvad ootused ja reaalsus tehniliste oskuste vallas, kõige vähem aga teemapõhise paljuoskuslikkuse alas. Viimane tähendab, et reporteritel ei ole võimalust rakendada ootust sotsiaalsete probleemide märkamisele, spetsiifiliste ja mitmekülgsete lugude tegemiseks. Võrreldes 2012. ja 2015. aastat on näha, et toimetustes on kasutusele võetud uusi rakendusi nt graafikute või interaktiivsete kaartide tegemiseks. Samas ei ole muutunud reporterite ega toimetuse juhtide arusaam selles osas, milliseid oskuseid läheb vaja, et teha multimeedia lugusid. See väljendub tõigas, et mainitakse küll selliste lugude tegemise tähtsust, kuid ei selgitata, kuidas reporter nende valmimiseks töötama peab. Meediamaastiku muutumisega on märgata ka meediajuhtide keskendumist uutele prioriteetidele. Ettevõtte arendamiseks keskendutakse nišiväljaannete ostmisele ning laiendamisele ajakirjandusmaastikust väljaspool. Ettevõtte profiili muutumisega on muutumas ka see, millisena nähakse reportereid: meediatöötajatena, kes peaks üha enam pidama silmas seda, kuidas toimetada ettevõttele kasumlikus suunas. Mõne meediajuhi arvates võib see tähendada ka seda, et piirid reklaami ja ajakirjanduse ning nn kollase ja valge sisu vahel hakkavad hägustuma; uue suunana nähakse ka sisuturnuduse kaasamist toimetuse töösse. Töö võtab kokku kõik suuremad Tartu Ülikoolis tehtud uuringud veebiajakirjanike töörutiinide ja töökeskkonna teemadel. See annab ka hea võrdlusmaterjali, et jälgida, kuidas veebiajakirjanduse arenedes muutuvad ka ajakirjanike tööprotsessid ning töös vajaminevad oskused.

Description

Keywords

Citation