Avaliku meedia mõju valimiste võistluslikkusele, 2017 Eesti kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste näitel
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Meedia on valijate jaoks tähtis platvorm, mille kaudu saada infot poliitikat kujundavate
inimeste, erakondade ja valimisliitude kohta. Avaliku meedia roll selles ülesandes on edendada
demokraatlike väärtusi, milleks on valijate objektiivne informeeritus neid valitsevate inimeste
üle. Kallutatud avalik meedia ei ole demokraatlikust seisukohast mõistetav, kuivõrd see
tähendaks olukorda, kus riik kallutab enda rahastatud meedia kaudu inimesi teatud erakondade
ja ideoloogiate poole.
Töö probleemipüstitus põhines demokraatlikul põhimõttel, mis eeldab avalikult rahastatud
meedialt kallutamatut ning apoliitilist infoedastust. Apoliitilisuse võimalikku puudumist soovis
autor kontrollida vaadeldes võimalikku seost 2017. KOV valimiste võistluslikkuse ja meedia
kontsentreerituse vahel.
Sellest tulenevalt oli käesoleva töö eesmärgiks välja tuua kausaalne seos 2017. aastal toimunud
kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste ja erakondade ning valimisliitude
avalikus meedias mainimiste kontsentreerituse vahel.
Töö teoreetilises osas kirjeldas autor eelkõige meedia kallutatuse erinevaid faktoreid, ning
võttis kasutusele parimana kvantitatiivsele mudelisse sobinud kallutatust ilmestava
variatsiooni. Sellele lisaks tõi autor töö uurimisprobleemi lahendamiseks sisse
kontsentreerituse mõiste kallutatuse hindamiseks, ning seletas kontsentreerituse teoreetilist
baasi.
Tulenevalt probleemipüstitusele ning toetutes teoreetilisele baasile ja kasutusel olevale
andmestikule püstitas autor töö hüpoteesi. Töö hüpoteesi kohaselt peaks leiduma statistiliselt
oluline seos valimiste võistluslikkuse 2017. aasta Eesti KOV valimistel ja meedia
kontsentreerituse vahel. Selleks töötles autor kasutuses olevaid andmestikke (sh. taandades
2017 meediamonitooringu andmed uue haldussüsteemi järgi) ja koostas mudeli, mille
statistilisel rakendumisel oleks näha seost võistluslikkuse ja meedia kontsentreerituse vahel.
Püstitatud hüpotees ei leidnud aga kinnitust. Regressioonianalüüs kahe muutuja vahel ei
leidnud nende vahel statistiliselt olulist seost, mille tulemusena on hüpotees tõesus
ümberlükatud.
22
Hüpoteesi ümberlükkamine tähendab aga seda, et meedia kallutatus Eesti näitel ei ole piisavalt
suure statistilise olulisusega. See tähendab Eesti avaliku meedia objektiivsust nii
raporteerimisel kui ka väljaannete toimetamisel. Lisaks sellele võib loota, et ka Eesti valijad ei
ole kallutatusest niivõrd mõjutatavad.
Tulevastes uurimustes tasub lisada uurimistööle rohkem sõltuvaid muutujaid, mis prooviksid
kirjeldada valimiste võistluslikkuse taseme suurust erinevates KOVides, näiteks nagu sotsiaaldemograafilised
näitajad, mis on välja toodud ka antud töö teoreetilises osas.