Kuidas luua konstruktiivne dialoog Hiinaga inimõiguste teemal?

Date

2018

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas on võimalik luua konstruktiivset dialoogi Hiinaga inimõigustes. Antud töö keskendus Suurbritannia, Soome ja Taani varasemale kogemusele inimõiguste teemal dialoogi pidamisele Hiinaga. Hiina Rahvavabariigis põhinevad inimõigused kultuurirelativismile, kuid Euroopa Liidu riikides universaalsetele inimõigustele, mis on fikseeritud universaalses inimõiguste deklaratsioonis. Erinevusest tekivad kahe osapoole vahel lahkarvamusi, millega tegeledes tuleb arvesse võtta Hiina inimõiguste identiteeti. Uurimise tulemused näitasid, et Hiinaga on võimalik järjepidevat dialoogi inimõiguste teemal arendada. Konstruktiivse suhtluse edendamiseks tuleks Eesti Vabariigil luua konkreetne allüksus (ilmselt Eesti Inimõiguste Instituudi juurde), mis tegeleks inimõiguste probleemiga konstantselt ja määratletud piirides. Poliitikute eraviisilised väljaütlemised võivad ajas muutuda ja need ei väljenda ka riigi ametlikku seisukohta, mis tekitab ebamäärasust inimõiguste dialoogi pidamisel Hiinaga ja võivad Hiinaga majandussuhteid rikkuda. Teiste riikide näitel on dialoogi jätkumisele kaasa aidanud ühe kindla fookuse valimine. Eestil on praeguseks välja kujunenud tugev haridusalane koostöö Hiinaga, mis on võimalikuks baasiks inimõiguste dialoogi edasi arendamisel. Samuti võiks anda selleks positiivse sisendi koostöö naaberriikidega, näiteks Soomega. Ei Suurbritannia, Soome ega ka Taani puhul ei ole inimõiguste dialoogi arendamisel mänginud olulist rolli riikide majanduslik positsioon. Antud soovitusi arvesse võttes usub töö autor, et ka Eestil on konstruktiivne ja järjepidev dialoog Hiinaga võimalik, olenemata Eesti majanduslikust seisukorrast.

Description

Keywords

Citation