Lastekaitsetöötajate käsitused lapse heaolu ohustanud lugudest põhjustatud emotsioonidega toimetulemisest oma töös
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Minu uurimistöö eesmärgiks oli uurida lastekaitsetöötajate käsitusi lapse heaolu ohustanud lugudest põhjustatud emotsoonidega toimetulemisest nende töös. Oma töös püstitasin kolm uurimisküsimust, millele otsisin vastuseid viie lastekaitsetöötajaga läbiviidud intervjuude põhjal.
Esimesele uurimisküsimusele, milline on lastekaitsetöötajate nägemus enda töös ilmnevatest emotsionaalset raskust ja stressi tekitavatest faktoritest, tuli uurimuses välja, et keeruliseks peeti psüühikahäirete ja sõltuvuste all kannatavate lastevanematega juhtumeid, tulenevalt ühise keele leidmise raskusest. Emotsionaalselt rasketeks juhtumiteks peeti hädaohus oleva lapsega juhtumeid, mille teeb keeruliseks vajadus leida kiire lahendus või lahenduse puudumine ja lapse perest eraldamise juhtumeid, mille puhul peeti emotsionaalselt raskeks eraldamise otsuse tegemist ja eraldamise protsessi. Seda kui emotsionaalselt raske lastekaitsespetsialistide jaoks nende töö on seostus nende sõnul tööstaaži pikkusega – mida lühiajalisem tööstaaž, seda emotsionaalselt raskem ja mida pikaajalisem tööstaaž, seda suurem kogemustepagas ja oskus tööd mitte isiklikult võtta.
Teisele uurimusküsimusele, milline on lastekaitsetöötajate endi lahendus tööga kaasnevate emotsioonide ja stressiga toimetulekuks, selgus uurimuses, et kasutatakse võimalusi nii töövälisel ajal kui ka töö ajal. Töövälisel ajal kasutatakse võimalust jagada enda muresid pereliikmetega ja elukaaslasega ning samuti tehes sporti ja tegeledes muude tegevustega, mis aitavad viia mõtted eemale tööga seonduvast. Töö ajal kasutatakse võimalust arutada juhtumeid ja emotsioone kolleegidega, mida eelistatakse ka pereliikmetega rääkimisele põhjusel, et kolleegil on parem samastuda ja kergem mõista.
Kolmandale uurimusküsimusele, millisel arvamusel on lastekaitsetöötajad neile pakutavatest toetustest seoses enesehoidmisega, tuli uurimuses välja, et võimalusel kasutatakse kõiki neile pakutavaid toetusi. Küll aga sõltub lastekaitsespetsialistide jaoks teenuste puhul nende tulemuslikkus teenuse kättesaadavusest, läbiviijast, ajast ja kohast. Teenuste puhul tuntakse puudust Tartu lastekaitsetöötajate puhul psühholoogist, paremini korraldatud kovisioonist ja organisatsioonisisestest toetustest ning väiksemast vastutusest. Pärnu ametnike puhul tuntakse eelkõige puudust just väiksemast vastutusest ning mõlema linna lastekaitsetöötajad tunnevad muret üksi töötavate lastekaitsetöötajate pärast ja soovivad nende jaoks paremini kättesaadavat supervisiooni.