Eesti vanemaealiste meeste kogemused vaba aja sisustamiseks kogukonnas
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Arvestades terves maailmas ja ka Eestis jätkuva vanemaealiste inimeste osakaalu kasvuga,
ning lähtudes aktiivsena vananemise põhimõttest, on oluline pöörata tähelepanu
vanemaealiste inimestega seotud valdkondadele ja nende paremale kaasatusele
kogukonnaellu. Intervjuudest selgus, et vanemaealised mehed ei tunne, et neile olulist
tähelepanu pöörataks ning nende arvates on fookuses pigem noored. Samuti selgus
intervjuudest, et osade meeste arvates on naised vaba aja tegevuste osas paremas seisus kui
mehed. Käesoleva magistritöö eesmärk on luua uusi teadmisi Eesti vanemaealiste meeste
kogemustest vaba aja sisustamiseks ja mida nad sealjuures selleks kõige rohkem iseendi
arvates vajavad. Selleks kirjeldasid mehed esmalt enda pensionile jäämise lugu, tuues välja
oma kogemuse tööelust pensionikka liikumisel. Intervjuudes osalenud mehed kirjeldasid enda
meelistegevusi vaba aja veetmiseks ning tõid välja mitmeid põhjuseid või takistusi selle
kohta, miks nende arvates vanemaealised mehed ei osale vaba aja tegevustes. Kokkuvõtlikult
saab käesoleva magistritöö uurimistulemuste osas välja tuua seda, et pensionile jäämine pole
vanemaealistele meestele olulisi raskusi põhjustanud. Nende kogemustele tuginedes on see
olnud pigem loomulik potsess. Meeste vaba aja tegevused on pigem kodukesksed ja
individuaalset laadi, kui koduvälised ja gruppides teostatavad tegevused. Vanemaealiste
meeste vaba aja tegevused ei ole ainult üksluised ja ühetaolised, vaid tegeldakse erinevate
tegevustega. Siinkoha saab välja tuua rea koduga seonduvaid tegevusi nagu näiteks aia ja
metsa hooldamine, muru niitmine, esivanemate kodu korrashoidmine, televiisori vaatamine ja
ajalehtede lugemine. Koduväliste tegevuste osas saab välja tuua kabemängu, lauatennise,
petanki, osalemise pensionäride ühenduses, teatri- ja tantsuõhtutel, poksivõistluste
korraldamise ja osavõtu suuremate organisatsioonide poolt organiseeritud loengutest ning
väljasõitudest. Lõpetuseks saab välja tuua meeste kogemustele tuginedes, et vaba aja
tegevustes osalemine sõltub nii isikuomadustest, sissetulekust, tervisest, elukoha tüübist ja
piirkonnast. Vaba aja sisustamiseks oleks vanemaealiste meeste arvates tarvis üht konkreetset
eestvedajat, kes korraldaks, organiseeriks ja kutsuks mehed kokku. Antud magistritööst
saadud teadmine aitab paremini mõista vanemaealiste meeste olukorda seoses vaba aja
veetmise võimaluste ja piirangutega kogukonnas. Seoses vanemate inimeste osakaalu kasvuga
on tõenäoline, et vaba aja sisustamine muutub järjest olulisemaks teemaks vanemaealiste
hulgas. Sellest olukorrast lähtuvalt võiks maailmas populaarsust koguv meeste kuur olla heaks eeskujuks aktiveeriva tegevusena, mida meestele kooskäimise ja -tegemise kohana välja
pakkuda kuna see annaks neile võimaluse osaleda kogukonnaelus.