Constitution of personal social space

Date

2008-05-19T12:52:06Z

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

The main goal of my dissertation is the following: to trace the socio-cultural transition in post-Soviet Estonia through the prism of personal social space. In my empirical studies, the personal social space is operationalised and analysed via six empirical articles using three dimensions: distanciation and accessibility (readiness for cultural contacts within and over territories, geo-cultural mobility, and interest in media news about different countries), appropriation and use of space (geo-cultural identity), and domination and control (resources that could facilitate the geo-cultural opening up process, e.g. foreign languages). My thesis draws on various theories from sociology, media and communication studies, and cultural geography. The study has a methodologically rich empirical basis – a variety of both quantitative and qualitative methodologies are included in the analytical process. The empirical research of my thesis mainly focuses on Estonians (ethnic and non-ethnic), but Swedes and other European nationalities are also involved in comparisons. The results of my thesis enable to argue, that the accessibility of space of Estonian inhabitants has been increasing during the transition process. The “friction of distance” is less negotiable in inter-cultural communication within a national territory. Distanciation is a feature of the nation-state model and therefore occurs according to “modern” patterns. The appropriation of space in a transition society is characterised by territorial forms of solidarities in the case of minority ethnic groups, or are based on the geographical-historical links for the ethnic majority. Estonian society is differentiated in the terms of cultural openness due to a variety of cultural, economic and social resources. This diversity could be overcome by institutional means, which entail long-term investments, e.g. in foreign language teaching and education policies.

Description

Töö peamine eesmärk on taasiseseisvunud Eesti sotsiaal-kultuurilise transitsiooni kaardistamine vaadatuna personaalse sotsiaalse ruumi seisukohalt. Personaalset sotsiaalset ruumi olen töös kontseptualiseerinud ning kuues publikatsioonis analüüsinud kolme dimensiooni abil: ruumi distantseeritus ja kättesaadavus (eri maade ja kultuuride suhtes tunnetuslikud distantsid, kontaktid eri maadega, meediahuvi eri maades toimuva vastu, personaalne valmisolek aktsepteerida immigratsiooni) ruumi hõlmamine ja kohandumine (geo-kultuurilised identiteedid) ning ruumi domineerimine ja kontroll (võõrkeelte jt materiaalste ja sümboliliste ressurside olulisus). Töös lähtun erinevatest kultuurigeograafilistest, sotsioloogilistest ning meedia- ja kommunikatsiooniteooriatest. Käesoleva töö empiirilised alused on mitmekesised – kasutan nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset metodoloogiat. Töö empiiriline analüüs keskendub põhiliselt Eesti elanikele; võrdluseks kasutan Rootsit, aga ka teisi Euroopa riike. Töö tulemused võimaldavad väita, et transitsiooni jooksul on erineval viisil suurenenud eri maade ja kultuuride kättesaadavus. Ruumi distantseeritus on problemaatilisem rahvusliku territooriumi piires toimuva interkultuurilise kommunikatsiooni osas, mis toimub rahvusriigi mudelile omaselt “modernsete” mustrite alusel. Eesti venekeelse elanikkonna ruumi hõlmamist iseloomustavad territoriaalsed enesemääratlemise vormid, eestlastel toimub hõlmamine aga geograafilis-ajalooliste mustrite alusel. Eesti ühiskond on sisemiselt eristunud kultuurilise avatuse poolest ning kultuuriliste, majanduslike ja sotsiaalsete ressursside ebaühtlase jaotuse tõttu. Erinevust on võimalik vähendada institutsionaalsete vahendite kaudu, nt. vajalikud on pikaajalised investeeringud võõrkeelte õpetamisse ning haridusse.

Keywords

Citation