Postimehe kaalutluskohad surmavisuaalide jäädvustamisel ja avaldamisel kahe kaasuse põhjal

Kuulpak, Kadri

Postimehe kaalutluskohad surmavisuaalide jäädvustamisel ja avaldamisel kahe kaasuse põhjal

Files

kuulpak_kadri_ba_2019.pdf (1.15 MB)

Date

2019

Authors

Kuulpak, Kadri

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Surmavisuaalide jäädvustamise, avaldamise või hoopis avaldamata jätmise üle otsustamine hõlmab keerukat kaalumist. Tööst koorus välja kolm kaalukategooriat: raha (klikid), väärtused ja eetika ning mõju ühiskonnale. Ühe visuaali veebi ja lehte jõudmise protsessis osaleb mitu inimest, kel kõigil on erinev eetikatunnetus. Igas etapis tuleb ajakirjanikul paari minutiga otsustada, mis läheb, mis mitte. Nagu selgus, võib ühte otsust põhjendada kardinaalselt erinevalt. Visuaal, mis poleks ühe ajakirjaniku sõnul pidanud lugejateni üleüldse jõudma omas teise ajakirjaniku jaoks sügavat tähendust. Mõlema kaasuse puhul tuli välja, et üks protsessis osalenu, Nastja juhtumi puhul veebigalerii koostanud reporter, Vabaduse väljaku juhtumi puhul küljetoimetaja, poleks ideaalis visuaali üldse avaldanud. See näitab, nagu öeldud, et visuaalide avaldamise üle otsustamisel puuduvad ühtsed arusaamad. Olgu erandina välja toodud Vabaduse väljakul maha lastud mehest video avaldamine, mille osas valitses konsensus. Postimehe aasta loetuim lugu tekitas palju vastukaja seades küsimärgi alla politsei praktikad ja psüühikahäiretega inimeste olukorra Eestis. Nagu ka teooriast selgus – aeg-ajalt tuleb sundida inimesi vaatama. Ääremärkusena võinuks aga video võinud olla varustatud märkega häirivast sisust. Üldiselt omistatakse aga visuaalidele erinevaid tähendusi. Fotol-videol, mida üks näeb pelgalt klikimagnetina, näeb teine ühiskonna sotsiaalsele närvile vajutava materjalina. Printsiipides, mis arvestaksid kõikide ajakirjanike eetikatunnetusega, võttes arvesse ka eetikakoodekseid ja avalikkuse võimalikke reaktsioone, polegi arvatavasti võimalik kokku leppida. See-eest saab hoolitseda, et elementaarne saaks tehtud ja võimalusel näiteks teavitatakse lähedasi millegi nii intiimse nagu ärasaatmise pildistama tulekuks. Mõnes mõttes käsitleb kõiki neid küsimusi haavatavas positsioonis isiku säästmisest või lähedaste ja hukkunu privaatsuse ning väärikuse austamisest (pressifotograafide) eetikakoodeks. Nagu selgus, tajuvad ajakirjanikud, et neil on tavainimestest tugevam närvikava. Seega olukorras, kus ajakirjanikud saavad paljuski töö tehtud arvuti tagant ega sõna otseses mõttes ei näe oma allikate niiskeid silmi, tasub moraali ja eetikat eriliselt silmas pidada. Tänan südamest töö juhendajat Signe Ivaskit, kellelt sain kasulikke nõuandeid ja põhjalikku tagasisidet.

URI

http://hdl.handle.net/10062/64086

Collections

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd

Full item page

Postimehe kaalutluskohad surmavisuaalide jäädvustamisel ja avaldamisel kahe kaasuse põhjal

Files

Date

Authors

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Description

Keywords

Citation

URI

Collections