Against epistemic partiality in friendship
Date
2019
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
In conclusion, I have argued that epistemic partiality undermines friendship if we accept that friendship in a stricter sense is based on character. The argument I have present give two justification for that. The first is that when we allow an excellent friend to behave doxastically biased in favor of his friend consistently, this will promote more vices. Epistemic bias seems to be a bad epistemic practice. This is because knowingly leading away from the evidence and correct judgment of your friend's conduct is unjust. Cultivating such behavior in friendship will only corrupt the friendship. The second is that the fact that you esteem your friend’s character by deceptive means does not change the reality that the person has flaws in his character. When in our assessment of information about our friends, intentionally favor that which seek to portray him more favorably in a good light, we act deceptively. When we notice this shortcoming, we must correct it. The instrumental argument aims to encourage friends to help each other in their development as a person. Therefore, recognizing their flaws may be one of the ways to help them grow. In fact, in friendship relations that works well the idealization of your friend and the friendship itself helps in the longevity and flourishing of that relationship. However, if the bias becomes excessive and unwarranted, for example, if negative feedback is not considered at all or the positive attitudes towards your friend become unrealistically optimistic, then the bias may become dysfunctional.
Description
Episteemiline eelistamine sõprussuhtes on tees, mis väidab, et episteemiline kallutatus eksisteerib sõprussuhtes. See kallutatus esineb, kui sõbra kohta informatsiooni töödelda. Näiteks võttes arvesse fakti, et see inimene on sinu sõbraks põhjusega (mis ei ole episteemiline põhjus), et käsitleda kõiki hüpoteese ja tõendeid antud sõbra kasuks. Peamine oletus on see, et sõprussuhe baseerub sõbra jaoks karakteril ja lugupidamisel, seega peab tegutsema sellise karakteri kaitsmise huvides. Võttes seda sõprussuhte iseärasusena, me oleme julgustatud eksponeerima seda kallutatust sõprade kasuks. See baseerub faktil, et sõprussuhe on hea elu nimel hädavajalik. Selle vastu tegutsemine tähendab heast elust ilma jääda.
Antud teesi eesmärk on vaielda vastu sellele, et peaksime hülgama episteemilise kallutatuse sõprussuhtes. Seega, kui me aktsepteerime eeldust, et meie sõprade jaoks baseerub sõprussuhe karakteril ja lugupidamisel, siis õõnestab episteemiline kallutatus sellist karakterit ja seeläbi õõnestab ka sõprussuhet. Kaitseks sellele argumendile saab öelda, et episteemiline kallutatus on episteemiline viga ja kui seda sõprussuhtes julgustada, siis propageerime teisi pahesid ja rikume sõprussuhet. Jällegi, kui võtame arvesse fakti, et sõber on käitunud halvasti, siis tema kaitsemine läbi petliku doksastilise kallutatuse ei muuda tõsiasja, et ta on halb inimene.
Seda silmas pidades, isik peab lugu pidama oma sõpradest, aga ainult õigetel eesmärkidel.
Keywords
philosophy, friendship