Muutuste Ülekandmine Deklaratiivsete ja Protseduuriliste Mudelite Vahel

Date

2017

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Debatt protseduuriliste ja deklaratiivsete keelte eeliste ja puuduste üle erinevate kasutusjuhtude korral on olnud tuline. Protseduurilised keeled on sobivamad operatiivsete protsesside modelleerimiseks, deklaratiivsed keeli kasutatakse regulatsioonide/juhiste jaoks. Ometi tekib olukordi, kus on mõistlik kombineerida neid keeli, et saavutada parem tulemus. Selle asemel, et sundida modelleerijaid õppima uusi hübriidkeeli, peame me paremaks kahe spetsifikatsiooni eraldi hoidmist ja pakume välja viisi, kuidas protseduurilist mudelit automaatselt muuta nii, et see oleks kooskõlas deklaratiivsete reeglitega. Nõudlus sellise lahenduse jaoks tekib, näiteks kui organisatsioon peab muutma protsesse vastavalt muutuvatele välistele reeglitele. Üldiselt on nii võimalik ära kasutada deklaratiivsete keelte paindlikust ja hoida kõrgetasemelist tuge, mida pakuvad protseduurilised keeled. Lisaks, võrreldes originaalset ja parandatud mudelit, on võimalik selgelt näha reeglite mõju. Käesolevas lõputöös sõnastame me antud probleemi, loome teoreetilise vundamendi ja pakume välja olekumasinatel põhineva lahenduse, mida me võrdleme olemasolevate lahendustega mudelite parandamiseks ja protsesside avastamiseks.
The debate on advantages and disadvantages of declarative versus procedural process modelling languages for different usage scenarios has been intense. Procedural languages are more suited for describing operational processes while declarative ones for expressing regulations/guidelines, and in many situations the need of combining the benefits of the two rises. Instead of forcing modellers to use a hybrid language, we envisage to keep the two specifications separate and propose a technique that automatically adapts procedural models so as to comply with sets of declarative rules. This not only fits scenarios where, e.g., company processes have to be modified according to changing external rules, but, more in general, it presents a way to take advantage of the flexibility of declarative while maintaining the high level of support provided by procedural languages. Furthermore, by comparing the original and the resulting procedural models, the impact of rules is clearly exposed. In this thesis, we frame the problem above by providing its theoretical characterisation and propose an automata-based solution, which is then evaluated against approaches leveraging state-of-the-art techniques for process discovery and model repair.

Description

Keywords

Citation