Balti riikide kui Euroopa Liidu liikmesriikide ühiskuvandi muutus Venemaa meediakanalites aastatel 2004-2018

Date

2020

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Võib jälgida, et tänapäeval meedia mängib olulist rolli rahvusvaheliste suhete korrastamise juures. Antud bakalaureusetöö analüüsib Balti riikide kui Euroopa Liidu liikmesriikide ühiskuvandi muutust Venemaa meediakanalites aastatel 2004-2018. Allikate valik põhines eeldusel, et meediakanalid eristusid oma seisukoha poolest. Antud põhjusel analüüsi jaoks oli valitud üks riiklik (RIA) ja üks opositsiooniline (Kommersant) meediakanal. Meediatekstide kvalitatiivse sisuanalüüsi juures lähtuti raamistamise kontseptsioonist, kuna viimane on kõige uuem ja hetkel vähem uuritud meediaefekt poliitilises kommunikatsioonis. Uuringu jaoks oli selekteeritud 108 artiklit RIA-st ning 107 artiklit Kommersantist. Töö toob esile peamised meediaraamid, mida iga meediakanal kasutab Baltimaade kajastamise juures. Tuvastati kaks meediaraamide rühma. Esimene rühm pöördus Balti riikide mõiste kasutusvormide analüüsimisele. Teine rühm uuris raame lähtuvalt teemast. Samuti töö uuringusuund võimaldas uurida Balti faktori olemust Vene meediakanalite perspektiivist. Analüüsis selgus, et uuritavas ajavahemikus riiklik meediakanal transleeris Balti riike kõige tihedamini negatiivselt. Opositsioonilise meediakanal lähtus aga neutraalsest hoiakust. Samuti tuvastati kolm meediaraami, mida uuritavas perioodis transleerisid mõlemad meediakanalid Balti riikide kajastamise juures. Balti riigid kui 1) vene elanikkonna õiguste rikkujad 2) Nord Streami projekti vastased 3) Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tugevad pooldajad. Pöördudes Balti riikide mõiste kasutusvormidele leiti, et mõlemad meediakanalid 1) eelistasid Baltimaade täheldamiseks kasutada sõna „Pribaltika“ 2) kõige rohkem käsitlesid liikmesriike koos Poolaga, Venemaaga ning USA-ga.

Description

Keywords

Citation