Mustrid demokraatia komponentide järjestuses: statistiline analüüs Freedom House’i indeksi näitel
Date
2020
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Mitmed laialdaselt tsiteeritud autorid peavad demokraatia mõõtmisel oluliseks selget
demokraatia defineerimist, viimasele vastavat komponentide valikut, üheselt
mõistetavaid andmete kogumise viise, loogilist tulemuste agregeerimist, metodoloogilist
läbipaistvust ning andmete avalikustamist. Ühtlasi viidatakse ka vajadusele uurida
demokraatia komponentide omavahelist dünaamikat.
Käesolevas töös uuritakse demokraatia komponentide järjestuse kombinatsioone 193
riigi puhul aastatel 2006-2018 ning seda Freedom House-i indeksi Freedom in the
World (FITW) näitel. Uurimisobjektideks on sealjuures nii FITW indeks, demokraatia
mõõtmine kui ka demokraatia kontseptsioon üldiselt. Kvantitatiivsete meetoditega
teostatud analüüsist võib välja tuua kolm olulisemat tulemust : (1) enamikele riikidele on
ajalooliselt olnud omane üks kindel komponentide kombinatsioon, (2) paljudest
võimalikest kombinatsioonidest saab riikide puhul kasutust vaid väike osa ning (3)
riikide demokraatia staatuse ja ajalooliselt kantud kombinatsioonide vahel on seos –
vabadel riikidel on ajalooliselt domineerinud ühed, pool-vabadel teised ja mitte-vabadel
kolmandad kombinatsioonid.
Eelnevalt kirjeldatud empiirilised tulemused aitavad omakorda teha mitmeid
tähelepanuväärseid järeldusi. Esmalt, riikide üleselt võrrelduna on demokraatia
suhteline olemus olulisel määral universaalne, st. riigid on enamasti oma demokraatia
protsesside dünaamikas sarnased. Teiseks, riikides ajalooliselt toimunud ja ka edaspidi
toimuvaid demokraatia protsesse peaks käsitlema terviklikult, kuna üldjuhul toimuvad
demokraatia protsessid kõiki komponente samaaegselt ja proportsionaalselt hõlmates.
Kolmandaks saab kinnitust ka erineva demokraatia staatusega riikide mõnevõrra erinev
demokraatia suhteline iseloom ning ühtlasi võib välja tuua ka mõningad komponente,
millede puhul muutus ühes või teises suunas võiks tõenäolisemalt tuua esile riigi
demokraatia staatuse muutuse.