Hariduslike erivajadustega põhikooli õpilaste digipädevuste arendamine - ekspertide perspektiiv

Komp, Katria Helena

Hariduslike erivajadustega põhikooli õpilaste digipädevuste arendamine - ekspertide perspektiiv

Files

komp_katria_ba_2021.pdf (527.12 KB)

Date

2021

Authors

Komp, Katria Helena

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Mida aeg edasi, seda olulisem on rääkida HEV õpilaste digipädevustest, sest digipädevused on ajas muutunud universaalseteks oskusteks, mis on läbi põimunud kõikidest teistest eluvaldkondadest. Seetõttu on tähtis, et tulevikus suudetaks ka HEV õpilastele pakkuda piisavalt tuge ning õppematerjale, mis nende digipädevusi arendaksid. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli läbi ekspertide hinnangute saada esimene sissevaade probleemidesse, mis esinevad HEV õpilaste digipädevuste kasutamises ning kuidas õpetajad on siiani õpilastele digipädevusi õpetanud. Minu töö valimisse kuulusid õpetajad ja tugispetsialistid, kes töötavad iga päev hariduslike erivajadustega õpilastega. Intervjueeritud õpetajad olid kõik pärit erinevatest koolidest üle Eesti, et tuua tulemustesse variatiivsust väike- ja suurkoolide vahel. Kokku toimus seitse eksperdiintervjuud ning andmeanalüüsi meeotdiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, millele eelnes kodeerimine ja transkriptsioon. Intervjuude tulemustes selgus, et HEV õpilastel esineb erinevaid probleeme, mis puudutavad otseselt või kaudselt digipädevusi. Diskussiooni käigus selgus, et probleemid jagunevad peamiselt kaheks: tehnilised ja sotsiaalsed. Tehniliste probleemide alla kuulusid peamiselt arvutikasutusoskused, sotsiaalsete probleemide alla info tõlgendamine ning sisuloomega seotud murekohad. Kuigi õpetajate hinnangul on õpilased probleemidest altid rääkima, ei ole lahendusi alati lihtne leida. Lisaks selgus intervjuudes, et HEV õpilastele on võimalik digipädevusi õpetada, kuid see nõuab kannatust ning teistsugust lähenemist. Õpetajad tõdesid, et HEV õpilastel võtab teatud oskuste kujunemine kauem aega, kuid nad olid üldiselt optimistlikud. HEV õpilaste puhul tuleb õpetajate hinnangul olla õppetöös loovam, kaasata õpilasi praktilise tegevusega ning korrata ühe ülesannet mitu korda, et seeläbi oskused kinnistuksid. Arvestades asjaolu, et HEV õpilaste digipädevusi ei ole varasemalt üldse käsitletud, siis võib seda bakalaureusetööd pidada justkui seemneks uude uurimisvaldkonda, mis ühendab omavahel eripedagoogika, õpetajahariduse kui ka digipädevuste valdkonna. Kindlasti on selle teema edasiuurimine ja käsitlemine oluline just seetõttu, et õpilased on õpihimulised ja valmis uusi oskuseid omandama ning üha enam kasvab ka vajadus digipädevuste arendamise järele. Bakalaureusetööga sain sissevaate väga laia teemasse seitsme eksperdi pilgu läbi, kuid edasisied uuringud võiksid keskenduda juba väga konkreetselt HEV õpilaste digipädevuste arengu uurimisele, et näha, mis ajaperioodil ja kuidas nende oskused arenevad, sest pelgalt õpetajate seisukohtade ja kogemuste põhjal ei saa veel tervikpilti üldistada.

Keywords

hariduslikud erivajadused, karidus, kaasav haridus, koolid, õppeasutused, põhikoolid, digipädevus

URI

http://hdl.handle.net/10062/72397

Collections

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd

Full item page

Hariduslike erivajadustega põhikooli õpilaste digipädevuste arendamine - ekspertide perspektiiv

Files

Date

Authors

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Description

Keywords

Citation

URI

Collections