Jaotava õigluse tajumine Eesti elanike seas ning selle seos erinevate sotsiaalmajanduslike tunnustega
Date
2021
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eestis elavate inimeste hinnangud jaotavale õiglusele ning kuidas mõjutavad neid hinnanguid erinevad sotsiaaldemograafilised tunnused. Töö jooksul moodustati Eestis elavate inimeste õiglushinnangutest ülevaate saamiseks kolm faktorit, mille skooride väärtus erines vastavalt sellele, millised hoiakud jaotava õigluse suhtes vastajatel olid. Regressioonanalüüsiga uuriti, kuidas erinesid erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnustega inimeste faktorskoorid.
Töö tulemusena leitud faktorid erinesid õiglusele antud hoiakute poolest – esimene faktor esindas õiglusesse uskumist, teine ümberjaotuse vastaseid hoiakuid ning kolmas toetust võrdõiguslikkusele. Keskmised faktorskoorid olid erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste puhul erinevad, kusjuures iga faktori puhul mängisid olulist rolli leibkonna toimetulekule antud hinnang ning haridustee pikkus. Esimese faktori skooriga olid kõige enam seotud leibkonna toimetulekule antud hinnangud („raske“, „väga raske“ ning „saame hakkama“) ja lühike haridustee. Teise faktori puhul mängisid rolli toimetulekule antud hinnang „väga raske“ ning pikk haridustee. Kolmanda faktori puhul oli oluline toimetulekule antud hinnang „saame hakkama“, kodus enim räägitava keelena vene keel, lühike haridustee ning see, kui indiviid töötab avalikus sektoris (mõju positiivses suunas) või riigiomandis (mõju negatiivses suunas).
Analüüsi põhjal saadud tulemustest võib järeldada, et inimese positsioonil sotsiaalses hierarhias on selge mõju sellele, kuidas ta tajub jaotavat õiglust. Parema sotsiaalmajandusliku positsiooniga indiviididel on ka positiivsemad hoiakud ümberjagamise osas, samas kui madalama positsiooniga indiviidid on sagedamini sotsiaalselt haavatavas positsioonis ning sellest tulenevalt näevad ka õiglust negatiivsema pilgu läbi. Töö kitsaskohaks osutus koostatud faktormudeli madal kirjeldusvõime, mis viitab sellele, et teema edasiseks uurimiseks ja käesolevas töös saadud tulemuste võrdlemiseks kaasaegsete andmetega oleks tarvis koguda andmeid konkreetselt õigluse tajumisele keskenduva uuringu raames, et oleks võimalik luua suurema kirjeldusvõimega mudelid ning saada jaotava õigluse tajumisest parem ülevaade.