Kas demokraatia toimib paremini presidentaalses või parlamentaarses süsteemis? Analüüs uute demokraatiate näitel
Abstract
Kommunistlike, postkommunistlike, marginaalsete, vähemarenenud, liberaal-demokraatlike ja islamiriikide kõrval eristatakse maailma riikide hulgas uusi demokraatiaid. Need on kiire arengu, sh demokraatliku arenguga riigid, mis suunduvad arenenud liberaaldemokraatia poole. Demokraatliku riigi juhtimiseks valitakse enamasti üks kahest süsteemist: presidentaalne või parlamentaarne valitsemissüsteem.
Uurimuse eesmärk oli välja selgitada uute demokraatiate näitel, kas demokraatia toimib paremini parlamentaarses või presidentaalses süsteemis. Analüüsis kasutatakse näiteriikidena Indiat ja Brasiiliat ja perioodiks valiti aastad 1983–2020, mis andis võimaluse vaadelda mõlemat riiki nii enne suuremat demokraatliku arengut kui ka arengu ajal.
Esmalt selgitatakse demokraatia ja uute demokraatiate terminit. Seejärel analüüsitakse valitsemissüsteeme ja valitsemissüsteemide toimimist uutes demokraatiates. Metodoloogia osas põhjendatakse, miks valiti MSSD meetodiga sellised näiteriigid, ja selgitatakse analüüsiosas kasutatavat viit näitajat, mis mõõdavad riikide demokraatiat eri alustel.
Bakalaureusetöö tulemusena selgus, et valimisdemokraatia, liberaaldemokraatia ja inimarengu indeksite võrdluses on presidentaalses Brasiilias demokraatia paremini arenenud kui parlamentaarses Indias. Deliberatiivse demokraatia indeksi ja protestide intensiivsuse võrdlus oli küll statistiliselt väiksema erinevusega, aga tõestas samuti presidentaalse süsteemi paremust võrreldes parlamentaarse süsteemiga. Seega toimib uute demokraatiate näitel demokraatia presidentaalses süsteemis paremini kui parlamentaarses süsteemis.