Eesti venekeelne spordiajakirjandus ja selle eripära Eesti meediamaastikul

Date

2022

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas teevad kajastatavate sündmuste ja spordisaavutuste valikuid Eesti venekeelsed ajakirjanikud. Eesmärgi täitmiseks viisin ajavahemikul 1.04.-14.04.2022 kuue Eesti spordist kirjutava ajakirjanikuga läbi poolstruktureeritud intervjuud. Töö andis kvalitatiivse analüüsi põhjal ülevaate, kuidas mõtestavad Eesti venekeelsed ajakirjanikud spordi kajastamist, st oma tööd venekeelses meedias ning millistest teguritest sõltub publitseeritavate venekeelsete spordiuudiste valik. Eestis tegutsevate venekeelsete ajakirjanike arv on väike. Uurimise tulemusena selgus, et valdav osa nendest ei ole ametlikult spordiajakirjanikud ning meediaorganisatsioonides ei eksisteeri venekeelseid sporditoimetusi. Venekeelsete allikate kasutamine ja iseseisev reporteritöö lugude ja uudiste kirjutamiseks Eestis ilmuvates venekeelsetes spordiuudistes on tingitud mitmest asjaolust. Avalik- õiguslike ja eraõiguslike venekeelsete meediakanalite spordiajakirjanike töö spetsiifika erinevusteks võib tuua eesti- ja venekeelsete toimetuste koostöö valmidust ning võimalusi. Avalik õigusliku kanali juures töötavad respondendid kasutavad eesti- ja venekeelsete spordiajakirjanike vahelist teineteise dubleerimist ning vastastikust materjali kasutamist. Eraõiguslikel kanalitel on eesti- ja venekeelsetele sporditoimetustel koostöö vähene. Venekeelsed spordiajakirjanikud ütlevad, et vajavad materjali kogudes sportlastelt ja teistelt kõneisikutelt intervjuud vene keeles (eriti raadiointervjuude puhul). Eestis on venekeelsete kõneisikute puudus. Intervjuude käigus ei ole esile kerkinud teises keeles intervjuu võtmise takistust. Avalik õiguslik kanalid omavad kohalikku sporditemaatilist originaalmaterjali, kuid inimressursi puudumise tõttu jääb see avaldamata (monteerimine, tõlkimine, subtiitrite või muu lisatöö tõttu). Eraõiguslikes kanalites spordiuudiste avalikustamist mõjutab lugeja huvi ja klikkide jaht ehk edukus, tulu. Think-aloud vaatluse meetodi kasutamine kinnitas asjaolu, et kommertsportaalide spordiajakirjanikud ei unusta kirjutada “kollakama” tooniga uudiste pealkirju, põhjuseks teooria (teadlaste (Hennoste 2008; Pernice 2017) poolt kinnitatud ) ja väljaannete juhtkonna poolt nõutud tegur. Eestis tegutsevatel venekeelsetel spordiajakirjanikel on väljaannete ja toimetuste juhtkondade täielik usaldus. Eesti venekeelsete spordiuudiste valik ja sisu on otseses seoses spordiajakirjanike eetiliste eelistuste ja subjektiivsete valikutega. Kokkuvõtteks võib öelda, et kohalikud venekeelsed spordiajakirjanikud võivad mõjutada spordiuudiste avalikustamise ja Eesti kohaliku spordi viimist vene keelt kõneleva elanikkonnani.

Description

Keywords

Citation