Perekliima seos lapse psühholoogilise heaolu hinnanguga Eestis 2017/2018. aasta rahvusvahelise laste heaolu uuringu andmetel
Date
2022
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Selles töös uurisin kas ja milline seos on psühholoogilisel heaolul perekliimaga, soo, pere
struktuuril ning majandusliku seisuga. Selleks kasutasin Survey of Children’s Well-Being
(ISCWeB) kolmanda laine Eesti andmeid.
Uuringus kasutasin korrelatsioone, mitte-parameetrilisi teste ning multinomiaalset logistilist
regressiooni. Tulemusteks sain, et laste hea hinnang perekliima aspektidele annab ka parema
hinnangu laste psühholoogilisele heaolule. Perega hästi suhtlemine ja nendega hästi läbi saamine
tagab lastele parema enesehinnangu enda suhtes ja tõstab nende subjektiivset heaolu.
Psühholoogiline heaolu on mõjutatud selle poolest kuidas lapsed enda perega läbi saavad. Lisaks
perekliimale on lapse psühholoogiline heaolu mõjutatud pere struktuurist ning majanduslikust
seisust. Mida vähem lapsed raha pärast muretsevad seda parem on psühholoogiline heaolu.
Lapsed, kes elavad kahe bioloogilise vanemaga, on parema psühholoogilise heaoluga kui lapsed,
kes elavad kas üksikvanemaga või bioloogilise vanemaga ja kasuvanemaga. Sugu ei ole seotud
psühholoogilise heaoluga. Poistel ja tüdrukutel olid sarnased psühholoogilise heaolu hinnangud.
Tulemused näitasid, et pere kliima ja psühholoogilise heaolu seosed erinevad soo, pere struktuuri
ja majandusliku seisundi lõikes.
Antud järeldustest on veel võimalik uurida, et mida soo, pere struktuuri ja majandusliku seisundi
erinevused pere kliima ja psühholoogilise heaolu seoste vahel tähendavad ning millest need
tulenevad.