Mänguteraapia meetod lastele terapeutide vaates
| dc.contributor.advisor | Kutsar, Dagmar, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Rammu, Kätlin | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2022-06-30T11:34:43Z | |
| dc.date.available | 2022-06-30T11:34:43Z | |
| dc.date.issued | 2022 | |
| dc.description.abstract | Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade mänguteraapia arengutest Eestis mänguterapeutide vaates. Oma uurimuses kasutasin kvalitatiivset lähenemisviisi, andmeid kogusin poolstruktureeritud intervjuudena praktiseerivate mänguterapeutide seas, kes olid läbinud vähemalt kaheaastase ettevalmistuse ning tegevad mänguterapeudid. Töös soovisin saada vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: • Mida räägivad mänguterapeudid mänguteraapia arengust Eestis? • Mida räägivad mänguterapeudid mänguteraapia meetodite kasutamisest lastel? • Milliseid muutusi näevad mänguterapeudid oma töös seoses lastest sõjapõgenike abistamisel? • Millised on mänguteraapia tuleviku väljavaated Eestis? Esimese uurimisküsimuse puhul ei ole teada millal täpselt hakati mänguteraapiat kasutama, kuid mänguterapeutide arvates on arengu tõus hakanud alates 2018 aastast, kui loodi MTÜ EMTA ning senini on arengu tõus olnud kiire, tõhus ning laialdane. Lisaks on inimeste teadlikkus tõusnud tänu mänguterapeutide ja mänguteraapia koolitajate aktiivse tegutsemisele ning üksteise koostööle toetudes. Teise uurimisküsimuse puhul selgus, et laps juhib protsessi, enim kasutatav meetod on mitte direktiivne ehk lapsest lähtuv meetod. Mõnikord kasutatakse ka direktiivset meetodit või kombineeritakse neid kahte omavahel. Kõik sõltub mänguteraapia seansist, selle kulgemisest ning lapsest, kes protsessi juhib ning kas ta vajab julgustamist ja suunamist. Kolmanda uurimisküsimuse puhul toodi välja keelebarjäär, kuid kui on kriitiline olukord, siis on mänguterapeudid valmis Ukraina sõjapõgenikest lastega viima läbi teraapiaseansse. Hetkel aga annavad nad lastele kohanemisaega ning on pigem vaatleja rollis. Kuid kindlasti on mänguteraapiast abi Ukraina sõjapõgenikest lastel, sest mänguteraapia käigus nad saavad oma tundeid, mõtteid ja emotsioone väljendada hinnanguvabalt ning neil on teraapias olles turvaline. Neljanda uurimisküsimuse puhul selgus, et tulevikus võiks olla mänguteraapia ka rehabilitatsiooni teenuste all, abistamaks lapsi. Samuti võiks olla Kutsekojas võimalus taotleda mänguterapeudi kutset ning on olemas eraldi mänguterapeutide kutsetunnistus, mis tõstab inimeste usaldust mänguteraapia osas. Mänguteraapia tulevik on helge ning inimeste teadlikkus kasvab. Loodetavasti märgatakse tulevikus mänguteraapia vajadust teistes asutustes ning sellele pööratakse rohkem tähelepanu. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/82954 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Mänguteraapia meetod lastele terapeutide vaates | et |
| dc.type | Thesis | et |