Sotsiaalsest rehabilitatsiooniteenusest teadlikkus ja valmisolek muutusteks
| dc.contributor.advisor | Narusson, Dagmar, juhendaja | |
| dc.contributor.advisor | Selg, Marju, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Plato, Kadri | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-06-21T09:25:37Z | |
| dc.date.available | 2016-06-21T09:25:37Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Minu magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas inimesed mõistavad sõna – rehabilitatsioon ja, kui teadlikud nad on sotsiaalse rehabilitatsiooni sisust. Lisaks soovisin teada saada, millistes eluvaldkondades inimesed muutusi vajalikeks peavad ning, milliseid teenuseid nad enim rehabilitatsioonist vajavad. Minu uurimustööst selgus, et inimesed ei ole teadlikud varasemalt toiminud rehabilitatsioonist ega ka käesolevast aastast kehtima hakanud sotsiaalsest rehabilitatsioonist. Muutusteks valmisolek vajab arendamist, sest valdavalt on käsitletud puuet meditsiinilisest mudelist. Sotsiaalses rehabilitatsioonis tunnetavad tööealised inimesed enam vajadust toetavate nõustamisteenuste järele, lisaks taastusraviteenustele. Vanaduspensioniealistel inimestel on valdavalt sooviks just tervisega seotud probleeme lahendada taastusraviteenuste kaudu, vähem vajatakse nõustamisteenuseid. Rehabilitatsiooniteenuse taotlejad peavad oluliseks majutusteenust, eelistatakse sanatooriumitesse minekut, et saada soovitud teenuseid. Läbiviidud rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamiste alusel võib öelda, et WHODAS 2.0 küsimustik on väga vajalik teenuse taotlemisel, et abi ja toetust saaksid inimesed, kes vajavad kompleksseid rehabilitatsiooniteenuseid. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse kaudu on võimalik saavutada elukvaliteedi muutus, uute oskuste omandamine, toimetuleku ja tegevus-ja osalusvõime paranemine sellise terviseolukorra juures, mis inimesel on. WHODAS 2.0 küsimustik toob hästi välja probleemid ja teenuste vajaduse psüühikahäirega ja vaimupuudega inimeste tegevus- ja osalusvõime hindamiseks. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamisel tuleb juhtumikorraldajal esitada küsimustiku väliseid selgitusi ja täpsustusi, et inimesed mõistaksid paremini küsimuse mõtet. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse paremaks toimimiseks on vajalik inimesi enam teavitada teenuse sisust. Teadlikkus teenusest võimaldab kavandada inimestel muudatusi oma elus. Iga inimese jaoks on oluline ise oma eluga toimetulemine ja olla ise otsuste tegijaks oma elus. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4579837*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/51999 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | sotsiaalne rehabilitatsioon | et |
| dc.subject.other | teenused | et |
| dc.subject.other | teadlikkus (psühh.) | et |
| dc.subject.other | muutused | et |
| dc.subject.other | toimetulek | et |
| dc.subject.other | puuetege inimesed | et |
| dc.title | Sotsiaalsest rehabilitatsiooniteenusest teadlikkus ja valmisolek muutusteks | et |
| dc.type | Thesis | en |