Über Interaktionen von Muttersprache und anderen (Lerner-)Sprachen bei estnischen Deutsch-als-L3+n-Lernenden in der Anfangsstufe
| dc.contributor.author | Miliste, Merje | |
| dc.date.accessioned | 2010-11-29T14:59:00Z | |
| dc.date.available | 2010-11-29T14:59:00Z | |
| dc.date.issued | 2010-11-29 | |
| dc.description.abstract | Väitekiri uurib saksa keele kui C- ehk kolmanda või ka D- ehk neljanda võõrkeele õppimise spetsiifikat algtasemel eestlastest keeleõppijate puhul. Teema on aktuaalne sel põhjusel, et saksa keel on omandanud Eesti Vabariigi haridusmaastikul inglise ja vene keele järel põhiliselt C-keele staatuse. Selleks, et selle võõrkeele õpetamine meie haridusasutustes toimuks parimal võimalikul viisil, s.t kaasaegselt, tõhusalt ja jätkusuutlikult, tuleb enne vastava didaktilis-metoodilise kontseptsiooni väljatöötamist kindlaks teha, kuidas eestlaste emakeel ja juba varem õpitud võõrkeeled (üldjuhul inglise ja vene) õpiteoreetiliselt ning grammatilis-leksikaalselt süntaktilisel, semantilisel ja pragmaatilisel tasandil suhestuvad õpitava saksa keele kui C- või D-keelega. Empiirilise uurimuse eksploratiivne osa keskendub õppijate (n = 33) perspektiivile sõnavara omandamisel ning keeleõppijate isiklikele kogemustele keelte vastasmõjust. Tulemused võib kokku võtta järgnevalt: saksa keele lekseemide teadlik õppimine algastmes toimub erinevatele varem õpitud keelte kombinatsioonidele vaatamata saranaselt eelnevalt õpitud võõrkeeltele põhiliselt emakeele semantilise välja abil. Teised keeled jäävad seejuures tagaplaanile ning neid kaasatakse oluliselt harvem õppeprotsessi. Samas tematiseerides keelte üldist vastasmõju, arvatakse, et saksa keelele etümoloogiliselt lähem inglise keel pakub suuremaid võimalusi ülekandeks kui soome-ugri keelkonda kuuluv emakeel või slaavi keelkonnast pärit vene keel. Eksperimentaalse osa ülesandeks oli veaanalüüsi meetodit kasutades keelte vastasmõju väljaselgitamine kirjaliku tekstiloome puhul keele eri tasanditel. Kokkuvõtvalt võib väita, et kõige arvukamalt (40%) esines keelesiseseid vigu. 26% kõrvalekalletest olid tagasi viidavad katseisikute inglise keele ning 25% emakeele mõjule. 6% vigade puhul oli tegemist kombineeritud interlingvaalse interferentsiga. Õppijate vene keele oskus seevastu mõjutab vigade produktsiooni õpitavas saksa keeles vaid õige vähesel määral. Lisaks selgus emakeelest ja inglise keelest pärit interferentsivigade jaotumise lähemal analüüsil, et nende keelte mõju avaldub erinevalt: semantiline ülekanne pärineb enamasti emakeelest, leksikaalne ülekanne seevastu inglise keelest. Grammatika kontekstis võib emakeelest rääkida kui peegelduskeelest, samas kui inglise keel esineb eestlastel saksa keele õppimise algastmes nii allik- kui ka peegelduskeele rollis. Lõpetuseks vaadeldakse nelja teoreetilist, mitme võõrkeele õppimist käsitlevat mudelit käesoleva empiirilise uurimuse tulemuste valguses ning esitletakse kogu tööprotsessi tulemusena valminud mitmedimensioonilist dünaamilist keeleõppe mudelit. | et |
| dc.description.abstract | Die Dissertation, die dem breiten Bereich der Fremdsprachenlernforschung zuzuordnen ist, setzt sich zum Ziel, das Verhältnis von Muttersprache und anderen (Lerner-)Sprachen im Deutsch-als-L3+n-Lernkontext unter lerntheoretischem Aspekt zu konturieren. Daraus leitet sich die generelle Forschungsfrage ab, wie die Muttersprache und andere Lernersprachen beim Lernen einer neuen Zielsprache in der Anfangsstufe interagieren. Dieser Frage wird aus zwei Perspektiven nachgegangen: zum einen durch die Selbstbeobachtung estnischer Deutschlernender über die Wechselbeziehungen zwischen der Muttersprache und anderen Lernersprachen beim Deutsch-als-L3+n-Lernen; zum anderen durch die linguistische Fehleranalyse schriftlicher lernersprachlicher Texte, die die Selbstbeobachtungsperspektive durch systemexterne Perspektive ergänzen soll. Die Ergebnisse aus dem explorativen Teil der Untersuchung zeigen eindeutig, dass der Muttersprache bei der Speicherung und Integration des fremdsprachlichen Wissens eine Sonderstellung zukommt, wenn estnische Deutsch-als-L3+n-Lernende ihre Vokabellerngewohn-heiten reflektieren. Die Selbstbeobachtungsperspektive auf interlinguale Interaktionserscheinungen in den Lernbereichen der deutschen Lexik und Grammatik hat folgendes Resultat ergeben: Aus subjektiver Lernersicht stellen die Vorkenntnisse des Englischen als eine L2 oder L3 weitaus eine größere Transferbasis dar als die finno-ugrische Muttersprache oder das institutionell gelernte Russische. Aus systemexterner Perspektive lassen die erhobenen Daten darauf schließen, dass bei der schriftlichen Textproduktion tatsächlich die Vorkenntnisse des Englischen den größten Anteil (26%) der interlingualen Interferenz verursachen, jedoch sind 25% der festgestellten Interaktionen der estnischen Muttersprache zuzuschreiben. 6% der Fehler können als kombinierte interlinguale Interaktionen betrachtet werden. Überdies hat sich ergeben, dass sich die intersprachlich bedingten Interaktionsphänomene aus der estnischen Muttersprache und aus der englischen Lernersprache anders manifestieren. | de |
| dc.identifier.isbn | 978–9949–19–544–2 (trükis) | |
| dc.identifier.isbn | 978–9949–19–545–9 (PDF) | |
| dc.identifier.issn | 1406–6270 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/15938 | |
| dc.language.iso | de | et |
| dc.relation.ispartofseries | ;7 | |
| dc.relation.ispartofseries | Dissertationes philologiae germanicae Universitatis Tartuensis; | |
| dc.subject | dissertatsioonid | et |
| dc.subject | germanistika | et |
| dc.subject | emakeel | et |
| dc.subject | võõrkeel | et |
| dc.subject.other | dissertatsioonid | et |
| dc.subject.other | ETD | en |
| dc.subject.other | dissertation | en |
| dc.subject.other | väitekiri | et |
| dc.title | Über Interaktionen von Muttersprache und anderen (Lerner-)Sprachen bei estnischen Deutsch-als-L3+n-Lernenden in der Anfangsstufe | de |
| dc.title.alternative | Emakeele ja teiste varem õpitud võõrkeelte interaktsioon algtasemel saksa keelt C- või D- keelena õppivatel eestlastel | et |
| dc.type | Thesis | en |