Jaakobuse protoevangeelium ja selle tõlge
| dc.contributor.advisor | Lepajõe, Marju, juhendaja | eesti |
| dc.contributor.advisor | Riistan, Ain, juhendaja | eesti |
| dc.contributor.author | Viin, Kristina | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Usuteaduskond | et |
| dc.date.accessioned | 2020-10-26T13:47:09Z | |
| dc.date.available | 2020-10-26T13:47:09Z | |
| dc.date.issued | 2020 | |
| dc.description.abstract | Minu bakalaureusetöö eesmärgiks on tõlkida vanakreeka keelest eesti keelde Jaakobuse protoevangeelium. See ülesanne langes mulle osaks Tartu Ülikooli usuteadus-konnas korraldatud stipendiumikonkursi käigus. Bakalaureusetöös on püütud anda teks-tile erinevate allikate põhjal ka asjakohane taust, käsitledes muuhulgas kõige uuemaid uuringuid. Lisaks on esitatatud lühike tõlkeanalüüs. See apokrüüfiline Maarja ja Jeesuse lapsepõlveevangeelium pärineb, sellisel ku-jul nagu meie seda teame, viimaste teaduslike uurimuste põhjal 2. sajandi keskpaigast. Jaakobuse protoevangeelium jutustab Neitsi Maarja sündimise, üleskasvamise ja Jeesuse sünni loo, mis kinnitab Maarja neitsilikkust ning kirjeldab tema põlvnemist kõrgest soos ning tema üleskasvamist templis. Teosel näib olevat eeskätt apologeetiline eesmärk, et kaitsta Neitsi Maarja neitsilikkust ja päritolu erinevate rünnakute ees. Samuti on teost võrreldud Kreeka-Rooma maailma ülistuskirjanduse žanriga. Kuigi Läänes tekst 405. aastal tekst hereetiliseks tunnistati ning suuresti kättesaamatuks jäi, mõjutas see palju kristlikku kunsti ning siit said alguse hilisemad Maarja traditsioonid ning marioloogia areng. Teos on õpetuslikuks allikaks eeskätt kreeka ja roomakatoliku teoloogiale, kus Neitsi Maarja on Igavene Neitsi ning omab tähtsat staatust Theotokosena, Jumala Emana. Juhtivate teadlaste arvates on siin tegemist mitmekihilise kompositsiooniga, mis toetub eeskätt Matteuse ja Luuka evangeeliumile. Kuna teoses on probleeme nii Palestiina geograafia, juutide eluolu ja kommete tundmisega, et saa terviktekst pärineda teadlaste arvates juudi keskkonnast. Eeldatakse kontakte Kreeka-Rooma maailmaga. Teoses esineb ka mitmeid stilistilisi ja struktuurilisi ebatasasusi. G. T. Zervos esitab oma 2019. aastal ilmunud uurimuses hüpoteesi, mille järgi väga on varajase juudi pärimusel põhineval „Maarja sünni” algteksti peale ehitanud kolm autorit 1. ja 2. sajandil keeruka kompositsiooni nii apologeetilistel kui dogmaatilis-tel eesmärkidel ning Zervos seostab Jaakobuse protoevangeeliumi 3. autorit ehk redakto-rit Justinus Märteri koolkonna või koguni Justinus Märteri endaga. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/70077 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject | jaakobuse protoevangeelium | et |
| dc.subject | jaakobuse tõlge | et |
| dc.subject | vanakreekakeelne tõlge | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | apokrüüf | et |
| dc.subject.other | varakristlik kirjandus | et |
| dc.subject.other | taevakirjad | et |
| dc.title | Jaakobuse protoevangeelium ja selle tõlge | et |
| dc.type | Thesis | et |