Euroopa Liidu liberaliseerimispoliitika mõju eesti elektriturule
| dc.contributor.author | Tsahkna, Anna-Greta | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Majandusteaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Majanduspoliitika õppetool | et |
| dc.contributor.other | Sepp, Jüri, juhendaja | et |
| dc.date.accessioned | 2010-08-16T07:25:34Z | |
| dc.date.available | 2010-08-16T07:25:34Z | |
| dc.date.issued | 2010-08-16 | |
| dc.description | Teadusmagistritöö | et |
| dc.description | Dissertatsioon magister artiumi kraadi taotlemiseks majandusteaduses (Nr. 161) | et |
| dc.description.abstract | Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga (EL) sõltub Eesti energeetika areng paljuski EL energiapoliitikast. Selle poliitika põhisuunaks on viimastel aastakümnetel olnud elektrituru liberaliseerimine, mille sisuks on sektori efektiivsemaks muutmine konkurentsi kaudu. EL-i elektri siseturu direktiiv (2003/54/EÜ) sätestas elektrituru avamise suurtarbijatele alates 1. juulist 2004. ja väiketarbijatele alates 1. juulist 2007. Järkjärgulise turgude avamisega pidi tekkima ühtne elektri siseturg. Eesti leppis ühinemisel EL-iga kokku üleminekuperioodi, mistõttu siinne elektriturg pidi avanema teiste liikmesriikidega võrreldes hiljem - suurtarbijatele aastaks 2009 ning kõikidele kodutarbijatele aastaks 2013. Käesoleva magistritöö eesmärgiks ongi hinnata Euroopa Liidu liberaliseerimispoliitika mõju Eesti elektrisektorile nii lähemas kui ka kaugemas perspektiivis. Autor viis läbi uurimistöö raames süvaintervjuud erinevate suurtarbijatega, uurimaks nende käitumist avatud turu tingimustes, valikuvõimalust erinevate pakkujate vahel ning avamisest tingitud hinnatõusu mõju. Kokkuvõttes tõdeb autor, et suurtarbijate esimeste kuude kartused elektrihinnatõusu osas realiseerusid. Keegi küsitletutest küll ei maininud, et elektri hinnatõus sunnib neid oma tegevust lõpetama, kuid ilmselt see oht püsib aktuaalsena nii mõnegi tootmisettevõtte jaoks 2010. aasta jooksul ning 2011. aasta alguses. Hinnates liberaliseerimispoliitika mõju Eesti elektriturule, tuleb kokkuvõtlikult tõdeda, et liberaliseerimis- ja kliimapoliitika koosmõjus väheneb Eesti põlevkivielektri konkurentsivõime. Samas saab põlevkivist toota põlevkiviõli, mis vääristab põlevkivi, võrreldes elektriga tootmisega, kõrgemalt. Ei saa väita, et turu liberaliseerimine hävitab Eesti põlevkivienergeetika, pigem sunnib see otsima alternatiive ressursside paremaks kasutamiseks ning asendama olemasolev elektritootmine keskkonnasõbralikumaga. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/15195 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.subject | magistritööd | et |
| dc.subject | Euroopa Liit | et |
| dc.subject | elekter | et |
| dc.subject | energiapoliitika | et |
| dc.subject | energia | et |
| dc.subject | energeetika | et |
| dc.subject.other | dissertatsioonid | et |
| dc.subject.other | ETD | en |
| dc.subject.other | dissertation | en |
| dc.subject.other | väitekiri | et |
| dc.title | Euroopa Liidu liberaliseerimispoliitika mõju eesti elektriturule | et |
| dc.type | Thesis | et |